Til - ulttyń jan tynysy - A. Osman
«Til - ulttyń jan tynysy, rýhanı úni, eń asyl qazynasy. Tili joǵalǵan, tili qoldanystan qalǵan ult - ult bolyp sanalmaıdy. Óıtkeni, onyń ulttyq erekshelikteri, ulttyq qundylyqtary osy tili arqyly pash etiledi. Til - qudyretti de kıeli kúsh. Árbir ult óziniń ana tilimen tanylady, ana tilimen belgili bolady. Sondyqtan ony syılap, aıalaı bilgen abzal», - dedi A. Osman.
Sonymen qatar, Asyly Álıqyzy tek óz tilińdi ǵana emes, ózge tilderdi de bilý qajettiligin túsindirdi.
«Ózge ulttyń jan-dúnıesin onyń tili arqyly uǵynasyń ǵoı. Uly Abaı aıtqandaı, «ózge tildi bilý arqyly óz ultyń men ózge ultqa teń qaraısyń». Ózge ult ókilderin ózińe teń kóresiń. Ultaralyq tatýlyq osydan týyndaıdy. Tildi syılaǵanyń - ultty syılaǵanyń. «Til taǵdyry - ult taǵdyry» dep bekerge aıtylmaǵan. Til saqtalsa - ult ta saqtalady. Sondyqtan, osyndaı tilder festıvaliniń tilderdi damytýda mańyzy óte zor. Qazaqstanda turyp kele jatqan túrli etnostar ózderiniń tilderin, mádenıeti men salt-dástúrin laıyqty saqtap kele jatyr. Munyń barlyǵy qazaq halqynyń keńdigi men Elbasynyń dana saıasatynyń arqasy dep bilemin. Sondyqtan osyndaı merekeler kóp bolsyn», - dedi A. Osman.
Aıta ketelik, Halyqaralyq ana tili kúni 1999 jyldyń 17 qarashasynda bolǵan ıÝNESKO-nyń basty konferentsııasynyń 30-sessııasyndaǵy qaýlysymen bekitilgen bolatyn. Sodan bastap, tildik jáne mádenı erekshelikter men kóptildilikti saqtaý maqsatynda 2000 jyldan beri ár jyldyń 21 aqpanynda turaqty túrde atap ótilip keledi.
