Tıimdi jastar saıasaty - memleket beriktiginiń basty sharty
Senattaǵy «Jańa Qazaqstan: jastar jáne jańǵyrý» taqyrybyndaǵy parlamenttik tyńdaý kezinde palata spıkeri Máýlen Áshimbaev «qasiretti qańtar» oqıǵasy jaǵdaıy jasalmaǵan jastardyń problemasy qanshalyqty ózekti ekenin kórsetkenin atap ótti.
«Sol kezde kóshege shyqqan jastardyń kóbiniń sapaly bilimi, turaqty jumysy jáne tabysy bolmaǵany belgili. Osyndaı jastarymyzdy ártúrli dıstrýktıvti kúshterdiń qanshalyqty ońaı paıdalanyp kete alatynyn da kórdik. Bul bizder úshin eń mańyzdy sabaq boldy jáne jalpyulttyq kún tártibiniń negizgi basymdyǵyna aınaldy. Jalpy, tıimdi jastar saıasaty memlekettiń beriktigi men turaqtalyǵynyń basty sharty ekeni anyq», - dedi Senat tóraǵasy.
Atap aıtqanda, elimizde jastarǵa qatysty júıeli ári keshendi sheshimderdi talap etetin birqatar ózekti áleýmettik-ekonomıkalyq problema bar. Eń aldymen, sapaly bilimmen qamtamasyz etý máselesi. Qazir qalalyq jáne aýyldyq mektepterdegi bilim sapasynda aıtarlyqtaı alshaqtyq bar ekeni kópshilikke málim.
«Ony Ulttyq biryńǵaı testileýdiń nátıjeleri de kórsetip otyr. Pandemııa kezinde ınternetti taratý deńgeıi qala men aýylda birkelki bolǵan joq. Onyń saldary alshaqtyqtyń taǵy da ulǵaıýyna ákelip soqtyrdy. Al, sapaly bilimniń teń dárejede bolmaýy áleýmettik teńsizdiktiń eń basty sebepteriniń biri ekeni sózsiz», - dedi M. Áshimbaev.
Joǵary bilimniń deńgeıi men oǵan degen suranysqa qatysty máseleler de az emes. 2021 jyly qazaqstandyq joǵary oqý oryndaryn bitirgen túlekterdiń úshten biri eńbek naryǵynda suranysqa ıe bolmaǵan. Soǵan qaramastan, ekonomıkanyń birqatar salasynda tehnıkalyq mamandar men bilikti jumysshylar jetispeı jatqany ókinishti.
Senat tóraǵasy atap ótkendeı, jastardyń taǵy bir basty máselesi – jumyssyzdyq bolyp otyr. Jastar arasyndaǵy jumyssyzdyqtyń resmı deńgeıi salystyrmaly túrde tómen, biraq táýelsiz uıymdardyń balama zertteýleri basqa málimetterdi kórsetedi.
«Táýelsiz uıymdardyń saýalnamalaryna sáıkes, 25-29 jas aralyǵyndaǵy topta respondentterdiń shamamen 12 paıyzy áli turaqty jumys istemegen. Joǵary bilim týraly dıplomy bar qazaqstandyq jastardyń 40 paıyzdan astamy mamandyǵy boıynsha jumys istemeıdi. Osyǵan baılanysty jumys oryndaryn qurýǵa jáne jastar praktıkasyna baǵyttalatyn bıýdjet qarajatyn paıdalanýdyń tıimdiligine qatysty máseleler týyndaıdy», - dedi Máýlen Áshimbaev.
Senator Nurtóre Júsiptiń paıymynsha, Jańa Qazaqstandy qurý úshin óskeleń urpaq áleýmettik jaǵynan qorǵalýy kerek. Al bul jerde, Úkimetke, ásirese, jastardy oqytý men jumysqa ornalastyrýǵa qatysty suraqtar jetkilikti.
Osy oraıda reformalardyń nátıjesi salynatyn qarjy men adam resýrsyna táýeldi, sondyqtan kadrlardyń kásibı deńgeıi men biliktiligine kóp nárse baılanysty.
«Al endi eldegi JOO men kolledjderdi bitirgen, bir emes, qoldarynda birneshe dıplomy bar jastar eńbek naryǵynyń suranysyn qanaǵattandyra almaı otyr. Jumys berýshilerdiń suranysy bir bólek, bilim berý júıesiniń oqý baǵdarlamasy bir bólek. Sonyń saldarynan jumyssyz júrgen jas azamattardyń qatary tolyǵyp keledi. 2021 jylǵy jeltoqsan aıyndaǵy jaǵdaı boıynsha oqý bitirgen 168 000-nan astam adamnyń, 110 myńy ǵana jumysqa ornalasqan. JOO túlekteriniń 31 paıyzy, kolledj túlekteriniń 33 paıyzy jumys tappaı sandalyp júr», - dedi depýtat.
Nurtóre Júsiptiń sózine qaraǵanda, jumyssyzdyqpen kúresý baǵdarlamalary tıisti nátıje bermeı otyr, óıtkeni qarjynyń basym bóligi ýaqytsha jumys oryndaryn qurýǵa jumsalady. Al, bul tásil máseleni sheshpeıdi. Sońǵy 5 jylda bir ǵana «Eńbek» baǵdarlamasyna 695 mıllıard teńge bólingen. Bul turǵyda osy qomaqtyń qarajattyń ıgerilýinen qandaı nátıje boldy degen oryndy suraq qoıylyp otyr.
Senatorlar kótergen bul máselelerge baılanysty Premer-Mınıstrdiń orynbasary Eraly Toǵjanov Úkimet tarapynan atqarylyp jatqan jumystardy túsindirýge tyrysty.
«Qala men aýyl mektepteri arasyndaǵy bilim sapasynyń alshaqtyǵy máselesi bar ekeni de belgili. Bul qoǵam tarapynan, senatorlar tarapynan kóterilip júrgen suraqtardyń biri. Osy alshaqtyqty joıý úshin mektepterdi modernızatsııalaý júrgizilip jatyr. Atap aıtqanda, bul aýyl mektepterin bilim sapasyna tikeleı yqpal etetin – pándik kabınettermen, kitaphanalarmen, ınternetpen jáne mektep jıhazymen jabdyqtaýǵa baǵyttalǵan. Ótken jylmen qosqanda bıyl 2 myńnan asa aýyl mektebi osyndaı jańǵyrtýdan ótedi (2025 jylǵa qaraı 5000 mektep)», - dedi E. Toǵjanov.
Sonymen qatar ol mekteptegi bilimniń deńgeıi ustazdardyń biliktiligimen de baılanysty ekenin atap ótti. Sondyqtan Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes úzdik muǵalimderdi óńirlerge tartýǵa arnalǵan arnaıy baǵdarlama ázirlenip jatyr. Baǵdarlamaǵa sáıkes bilim sapasynda alshaqtyq bar óńirlerge (Mańǵystaý, Atyraý, Túrkistan, Almaty oblystary) baratyn, irikteýden ótken pedagogterge ústemaqy tólenetin bolady.
Budan bólek Úkimet basshysynyń orynbasary elimizde 490 myńǵa jýyq jas kolledjderde bilim alyp jatqanyn aıtty.Búginde olardyń 40%-dan astamy aqyly negizde oqyp jatyr. 2025 jylǵa qaraı kezeń-kezeńimen jastarǵa tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý tolyǵymen tegin bolady. Bıyldyń ózinde osy maqsatta 45 myń qosymsha grant bólindi. Kolledjderdegi bilim berýdi eńbek naryǵyna beıimdeý úshin akademııalyq erkindik engizildi. Oqý baǵdarlamalary tolyǵymen jańartyldy.
«Joǵary oqý sapasy senatorlar tarapynan ótkir kóterilip júrgen suraqtardyń biri. Bul salada básekege qabilettiligin arttyrý úshin álemdik úzdik ýnıversıtetter fılıaldaryn elimizde ashý qolǵa alyndy. Byltyr Almaty qalasynda brıtandyq De-Monfort ýnıversıtetiniń fılıaly quryldy. Jańa oqý jylynan bastap M.Qozybaev atyndaǵy Soltústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetinde Arızona ýnıversıtetimen birlesip maman daıyndaý jobasy iske qosylady. Bul jastarǵa shetelge shyqpastan, álemdik reıtıngide aldyńǵy qatarda turǵan ýnıversıtetterde bilim alýǵa, ata-analarǵa shyǵyndaryn aıtarlyqtaı únemdeýge múmkindik beredi», - dedi ol.
Stýdentter shákirtaqysy men grant kólemi artady
2025 jylǵa qaraı memlekettik bilim granttaryn 50 paıyzǵa ulǵaıtý josparlanǵan. E. Toǵjanovtyń aıtýynsha, bul qadamdar atalǵan óńir jastarynyń bilimin laıyqty deńgeıde qamtamasyz etýge baǵyttalǵan júıeli sheshim.
«2025 jylǵa deıin stýdentter stıpendııasy jyl saıyn 20 paıyzǵa, al magıstranttar men doktoranttar stıpendııasy 15 paıyzǵash artady. Bul jalpy 130 myńǵa jýyq stýdent, doktorantty qamtıdy. Stýdent jastar úshin ózekti máselelerdiń biri jataqhana tapshylyǵy. Ony júıeli sheshý maqsatynda sońǵy 3 jylda 30 myń oryn berildi. Bıyl 10 myń oryndyq 31 jataqhana paıdalanýǵa tapsyrylady», - dedi ol.
Munymen qosa, Úkimet jas ǵalymdar úlesin 50%-ǵa nemese 17 myń adamǵa deıin ulǵaıtý mindetin qoıyp otyr. Bul úshin jas ǵalymdardyń ıdeıalaryn qarjylandyrý boıynsha arnaıy konkýrstar ótkiziledi. Qazirdiń ózinde jalpy quny 26 mlrd teńge bolatyn 451 joba qarjylandyrylyp jatyr. Alǵash ret «Jas ǵalym baǵdarlamasy aıasynda postdoktoranttarǵa eńbekaqysy 500 myń teńge bolatyn 1000 grant bólinedi. Al bıyldan bastap jyl saıyn 500 ǵalym álemniń jetekshi ǵylymı ortalyqtarynda taǵylymdamadan ótedi.
«Halyqtyń tabysyn arttyrý baǵdarlamasy aıasynda 4 jyl ishinde 160 myńnan asa jas azamat «Jastar praktıkasy», «Alǵashqy jumys orny» jobalarymen 400 aılyq eseptik kórsetkish kóleminde grantpen qamtylatyn bolady. Ekinshiden, Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, jastar praktıkasyna qatysý merzimi 6 aıdan 12 aıǵa deıin, al «Alǵashqy jumys orny» jobasyna qatysý merzimi 12 aıdan 18 aıǵa deıin uzartyldy. Sonymen qatar, oǵan qatysatyndardyń sýbsıdııalanatyn jalaqy mólsheri 20-dan 30 aılyq eseptik kórsetkishke deıin ulǵaıtyldy», - dedi E. Toǵjanov.
Jastardyń kásipkerlik bastamalaryn qoldaýǵa beriletin jyl saıynǵy óteýsiz 10 myń grant kólemi 600 myń teńgeden 1,2 mln teńgege deıin ulǵaıtyldy.
Baǵdarlama aıasynda 2025 jylǵa deıin 2 mln jańa jumys ornyn qurý kózdelgen. Bul jobalardy iske asyrý kezinde jastar da jumysqa tartylatyn bolady.
Aıtpaqshy, bıyl pılot retinde Túrkistan, Almaty, Mańǵystaý, Qaraǵandy oblystarynda «Zhas project» jobasy aıasynda áleýmettik az qamtylǵan topqa jatatyn 1000 jas azamatqa óz isin ashý úshin 1 mln teńgeden grant beriledi. Budan bólek, jastardy jumyspen qamtýdyń jańa baǵyttarynyń biri - kreatıvti ındýstrııany damytý. Sondyqtan, Halyqtyń tabysyn arttyrý baǵdarlamasynda osy salany damytýǵa erekshe ekpin qoıylyp otyr. Talantymen aýqymdy jobalardy sátti iske asyrǵan jastarymyz bar. Osyndaı jastardyń aınalasynda kreatıvti ındýstrııany damytýǵa jan-jaqty qoldaý kórsetýimiz qajet.
Búginde jastar jumysqa ornalasý kezinde tájirıbesi jáne tańdaǵan mamandyǵyna suranystyń azdyǵynan qıyndyqtarǵa tap bolyp otyr. Osy máseleni júıeli túrde sheshý úshin halyqaralyq tájirıbege sáıkes jastardy ekonomıkaǵa naqty qajetti mamandyqtarǵa baǵyttaý boıynsha is-sharalar eskerilgen.
«Májilis depýtaty Saıasat Nurbektiń jetekshiligimen Pavlodar oblysynda Jańa kásipter atlasy tájirıbeden ótti. Osy tájirıbeniń negizinde kadrlarǵa suranystyń óńirlik kartalary ázirlenip, qoldanysqa engiziledi. Kolledjder janynan stýdentterge tájirıbe jınaqtaýǵa arnalǵan 100 shaǵyn kásiporyn qurý iske asyrylady. 410 kolledjge qamqorlyqty júzege asyrý boıynsha 500-ge jýyq kásiporynmen kelisimderge qol qoıyldy. Ýnıversıtetterde stýdentterdiń mamandyǵy boıynsha jumysqa ornalasýyna járdemdesetin 100-den asa kareralyq ortalyq qurylyp jatyr. Joǵary oqý oryndaryna túlekterge dıplom berip qana qoımaı, olardyń jumysqa ornalasýyna kómektesý, súıemeldeý mindeti júktelip otyr», - dedi Úkimet basshysynyń orynbasary.
Jastardyń baspana máselesi
Senator Nurtóre Júsiptiń atap ótýinshe, elde «7-20-25», «5-10-15» jáne basqa birqatar turǵyn úı baǵdarlamasy bolǵanymen, biraq jastardyń birazy baspana máselesin sheshe almaı keledi.
«Birinshiden, jastardyń alǵashqy jarna tóleý qabileti tómen. Ekinshiden, paıyzdyq mólsherleme óte joǵary. Osyny tómendetýge nege bolmaıdy? Almaty, Nur-Sultan jáne Shymkent qalalarynda qolǵa alynǵan jastardyń úı alý baǵdarlamasyn ózge óńirlerge de qoldanǵan durys dep esepteımin», - N. Júsip.
Premer-Mınıstrdiń orynbasary E. Toǵjanov 2025 jylǵa deıin barlyq óńirde ákimdiktermen birlesken «Otbasy bankiniń» jeńildetilgen ıpoteka baǵdarlamasyn iske qosý josparlanyp otyrǵanyn aıtty. Qazirgi kezde jastarǵa arnalǵan óńirlik turǵyn úı baǵdarlamalary 3 óńirde, ıaǵnı Nur-Sultan, Almaty jáne Shymkent qalalarynda júzege asyrylyp jatyr. Endi jyl sońyna deıin basqa da óńirlerde osy tektes baǵdarlamany iske qosý qarastyrylyp otyr.
Onyń aıtýynsha, 2019 jyldan beri jumys isteıtin jastarǵa 7 myń jalǵa beriletin (Nur-Sultan, Almaty jáne Shymkent) baspana usynyldy. 2025 jylǵa deıin jumys isteıtin jastarǵa 12 myń páterdi usyný josparlanyp otyr. Jyl sońyna deıin jaldamaly turǵyn úı berý qaǵıdalaryna jastardyń aılyq tabysyn rastaý talaptaryn 40 AEK-ten 25 AEK-ke deıin tómendetý bóliginde ózgerister engiziledi. Bul jastardyń jalǵa beriletin baspana alý múmkindikterin aıtarlyqtaı keńeıtedi.
«Qazirgi kezde «Otbasy bankiniń» jınaqtaýshy baspana depozıtterinde 250 mlrd teńgeden astam somaǵa jastardyń (29 jasqa deıingi) 500 myńnan asa depozıti ashyldy. 2025 jylǵa qaraı jastardyń baspana jınaqtarynyń kólemin 800 myń depozıtke deıin jetkizý josparlanyp otyr. Ol úshin jastar arasynda baspanaǵa alýǵa jınaq ashý mádenıetin qalyptastyrý baǵytynda jumystar júrgizilip jatyr. Turǵyn úı salymyn jınaqtaýdyń mańyzyn bizdiń jastarymyz túsinýi qajet. Árbir otbasynyń berekesi shańyraqtan bastalady. Ol úshin tynymsyz eńbek pen uqypty qarjy jınaqtaý mádenıetiniń mańyzy erekshe», - dedi Eraly Toǵjanov
