Tıimdi kóshi-qon el ekonomıkasyn alǵa súıreıdi

None
None
ASTANA. QazAqparat - Qazirgi zamanda kóshi-qon máselesi álemniń barlyq elderiniń ekonomıkalyq, saıası-qoǵamdyq, mádenı damýyna, memlekettik qaýipsizdigine tikeleı áser ete bastaǵandyqtan, jahandyq ózekti problemaǵa aınalýda. Jyldar boıy Eýropa elderine qonystanǵan mıgranttardyń urpaqtary ósip-ónip, sol elderdiń qaýipsizdigine, mádenıetine qater tóndirýde. Buǵan qosa, sońǵy kezderdegi zańsyz mıgranttar aǵyny bul qubylysty ýshyqtyra túsýde. Sondyqtan da, kóshi-qon máselesi kóp elderdiń ishki jáne syrtqy saıasatynyń basym baǵyttarynyń qatarynan oryn alýda.

Sonymen qatar, halqynyń sany artyp otyrǵan memleketter (Qytaı, Úndistan, Ban­gla­desh, Pákistan, t.b.) de álemge mıgratsııalyq qater tóndirýde. Qy­taıdyń jan-jaqqa tarap jatqan qytaılyqtarǵa járdem etetin «hýatsıaolyq» saıa­saty álem­ge belgili. Sondaı-aq, Úndistan úkimeti jaqyn jyldary 50 mln.-nan astam úndilikterdi álemge taratý saıasatyn qolǵa alyp, barsha eldermen vızalyq jeńildikter jasasý boıynsha jumystar júrgizýdi bastady.

Ulttyq memlekettilikti damytý, qaýipsizdikti kúsheıtý men tól mádenıetti saqtaýda memleket quraýshy etnostyń asa mańyzdylyǵyn eskergen memleketter (Germanııa, Izraıl, Pol­sha, Reseı jáne t.b.) shetelder­degi óz qandastaryn elge tar­týdy tabysty túrde júzege asy­rýda. Shetel jumysshylary men gastarbaıterlerinen góri óz Otanyna oralǵan qandastardy qabyldap, oqytyp bilim berýdiń ulttyq qaýipsizdik pen ulttyq múddelerge tolyǵymen jaýap beretini barshaǵa málim.

Álemde qalyptasqan osyndaı hal-ahýal jaǵdaıynda jeri mol, halqynyń sany shaǵyn Qa­zaq­stannyń memlekettiligin nyǵaıtý, qaýipsizdigin kúsheıtý, mádenıetin damytýda keshendi ıgi sharalardy júzege asyryp, shetelderde júrgen qazaq qandastarymyzdy tarıhı Otanyna qonystandyrý boıynsha júrgizgen Elbasynyń alysty boljaıtyn kóregen saıa­satyn tolyǵymen iske asyrý - Qazaqstannyń memlekettik mekemeleri úshin basty mindet bolyp tabylady.

2011 jyly qabyldanǵan «Ha­lyq­tyń kóshi-qony týraly» Zań­nyń 2016 jylǵy 6 sáýirdegi re­daktsııasy boıynsha shetelder­degi qandastarymyz elge oralý úshin birqatar qujattardy, so­nyń ishinde, sottalmaǵandyǵy jónindegi anyqtamany da tapsyrýy qajet. Sottalǵany, sottal­maǵandyǵy týraly anyqta­ma eldegi qaýipsizdik pen tynysh­tyqty saqtaýdyń múddelerine jaýap beretindikten bul talap oryndy dep oılaımyz.

Aıtylǵan maqalada ekin­shi máselede azamattyqty alý­dyń qıyndyqtaryn jeńilde­tý­diń naqty joly - qazaq qandas­tarymyzdy elge kelgen kúnnen bastap turý týraly kýálikpen (vıd na jıtelstvo) qamtamasyz etý bolyp tabylady. Al azamat­tyq berý týraly Qazaqstan Res­pýblıkasy Prezıdentiniń Jar­lyǵy jarııalanǵan soń qandas­tarymyz burynǵy kelgen eliniń azamattyǵynan shyqqany jónindegi anyqtamany otyz kún ishinde ákelmese, ákimshilik jazaǵa tartylýy ózekke tepkenmen birdeı. Sebebi, azamattyqtan shyǵarý tártibi ár eldiń óz ishki zańnamalary sheńberinde júzege asyrylady, oǵan basqa el qol suǵa almaıdy. Sonymen birge, keıbir kórshiles elder (Ózbekstan, Tá­jik­stan) Qazaqstanǵa turaqty turý­ǵa bara jatqan qazaqtardyń úı-jaılary men múlikterin satqyz­baı, májbúrlep tegin ıelenýde. Osyndaı qıyndyqtardan ótip,
Ota­nyna oralǵan qandas­tary­myz­dy ákimshilik jazaǵa tartý «jy­ǵyl­ǵan ústine judyryq» bolady.

Qandastarymyzdyń Otanyna oralýyna qıyndyq týǵyzyp otyrǵan úshinshi jaǵdaı, she­tel­degi qazaq jastarynyń elimizde joǵary bilim ala almaýy. S.Bal­ǵabaevtyń aıtýynsha, Bilim jáne ǵylym mınıstrligi daıyndap jatqan joǵary oqý oryndaryna qabyldaýdaǵy tıptik erejeniń jańa jobasy boıynsha shetelderdegi qazaq jastary úshin buryn bólingen kvota men daıyndyq kýrstary joıyldy.

Alaıda, ózge elderdiń jas­taryna bilim bergennen góri óz ultynyń ulandaryn tárbıeleýdiń memlekettilikti nyǵaıtýǵa, eldi órkendetýge, qaýipsizdikti qam­tamasyz etýge jáne tól mádenıetti saqtap, ósip-ónýge baǵa jetpes úles qosatynyn bilgen órkenıetti elderdiń barlyǵy bul salada kúsh jumyldyryp, júıeli jumystar júrgizýde.

 

Сейчас читают
telegram