Terini kúıik shalǵan kezde ne isteýge bolmaıdy

PETROPAVL. KAZINFORM – Kúıik shalǵan terini durys emdemegen jaǵdaıda jara asqynýy múmkin. Dárigerler kúıikke jeńil-jelpi qaraýǵa bolmaıtynyn eskertedi.

Термиялық күйік
Фото: dobrobut.com

Soltústik Qazaqstan oblysy M.Jumabaev aýdanynyń 77 jastaǵy turǵyny monshaǵa túsip jatyp, peshke qulap, aıaǵyn kúıdirip alǵan. Er adam ózdiginen emdelmek bolǵan. Alaıda jarasy ýshyǵyp, ol aýrýhanaǵa túsken. 

Petropavldaǵy kópbeıindi qalalyq jedel medıtsınalyq járdem aýrýhanasynyń málimetinshe, aýyl turǵyny tek segiz kúnnen keıin ǵana dárigerlerdiń kómegine júgingen. Aýrýhanaǵa túskende syrqatta dene qyzýy jáne jaı-kúıiniń nasharlaýy sııaqty ınfektsııa belgileri bolǵan.

Er adamnyń sol jaq sany terisiniń 3% kúıip, arty ınfektsııalanǵan jaraǵa ulasqan. Dárigerler syrqattyń jarasyn óńdep, tıisti em-dom jasady. Qazir ol statsıonarda emdelip jatyr, jaǵdaıy jaqsarǵan.

Kishkentaı kúıik úlken jaraǵa aınalmaýy úshin dárigerler qarapaıym erejeni este ustaý qajettigin eskertedi. Kúıik durys óńdelgen kezde ońaı emdeledi. Alaıda ózin ózi emdeýdiń arty asqynýlarǵa ákelýi múmkin.

Mamandardyń aıtýynsha, kúıik shalǵan kezde muz basýǵa bolmaıdy. Bul tinderdiń ólip, tamyrlardyń tartylýyna ákelýi múmkin. 

Jaqpa maı, krem, maılar nemese halyqtyq em – qaımaq jaǵýǵa bolmaıdy. Olar dıagnostıkany aýyrlatady, ınfektsııa týdyrýy múmkin, dárigerlerge jarany emdeýge kedergi keltiredi. 
Kúldireýikti jarýǵa bolmaıdy. Bul ınfektsııa túsý qaýpin arttyrady.

Kúıgen jerdi tańǵyshpen de oraýǵa bolmaıdy, bul aýa jetispeýshiligine ákelip, jaranyń tez jazylýyna kedergi keltiredi.

Jabysqan kıimdi julýǵa bolmaıdy. Kúıiktiń aınalasyndaǵy matany aqyryn kesip alyp, dáriger kómegine júgingen durys.

Kúıik shalǵan kezde zaqymdanǵan jerdi salqyn (muzdaı sýmen emes) sýmen 10-15 mınýt boıy shaıý kerek. Mıkrob túspeýi úshin taza, qurǵaq jeńil dákemen jaýyp, dárigerge kóringen jón. 

Buǵan deıin, dáriger is-qımylynan densaýlyqqa zaqym kelse, saqtandyrý tólemi qalaı beriletini týraly jazǵan bolatynbyz. 

 

Сейчас читают