Teńgeniń tartymdylyǵyn arttyryp, ótimdiligin qamtamasyz etý jumystary jalǵasady

None
None
ASTANA. QazAqparat - Jahandyq qarjylyq daǵdarys, energoresýrstarǵa álemdik baǵanyń quldyraýy Qazaqstan ekonomıkasyna áser etip, onyń ishinde naqty sektorda teńge ótimdiliginiń tapshylyǵyn týdyrǵan bolatyn. Elimizdiń ekinshi deńgeıli bankterdegi depozıtterdiń basym kópshiligi sheteldik valıýtada saqtalǵandyqtan, shaǵyn jáne orta bıznesti nesıelendirý is júzinde kidiristegeni belgili.

Aıta keterligi, byltyr elimizdiń Ulttyq banki valıýta naryǵyna qatysýyn barynsha azaıtty. Osylaısha valıýtany satyp alý-satý naryǵyna qatysyp, baǵamdy kúshpen ustap turýǵa elimizdiń Bas banki aralaspaıtyn bolady. Máselen, Ulttyq banktiń 2016 jylǵy qańtarda valıýtany satý túrindegi óktemdiligi 57,7 mln. dollardy nemese saýda-sattyqtyń jalpy kóleminen 2,48 paıyzdy ǵana quraǵan. Sondyqtan da, teńgeniń erkin aınalymy ornaǵaly beri aıyrbastaý baǵamynyń serpini syrtqy jáne ishki faktorlardyń yqpalyna qaraı aıqyndalady.

Bul rette syrtqy faktorlar qurylymynda negizinen munaıdyń álemdik baǵasy kóbirek ról atqaratyny belgili. Kórshiles elderdiń valıýtalyq yrǵaǵy da buǵan áser etpeı qoımasy anyq. Máselen, jyl basynan beri munaıdyń álemdik baǵasy 8,2 paıyzǵa tómendegen, al reseı rýbli de 6,6 paıyzǵa álsiredi. Al teńge baǵamyna áser etetin ishki faktorlarǵa kelsek, buǵan turǵyndar men bankterdiń belsendiligi, bıýdjet qarajatynyń qozǵalysy jáne salyqtar tóleý kezeńderi de yqpalyn tıgizedi.

Sońǵy ýaqytta teńgeniń kúrt sekirisi týraly boljamdar azaıa bastady. Mamandar pikirinshe, qazir valıýtalyq baǵamnyń jýyq arada aıtarlyqtaı ózgerý yqtımaldyǵy az. Óıtkeni, Qazaqstannyń tólem balansy turǵysynan jaǵymsyz stsenarıılerdiń bári de buǵan deıin bastan ótkerildi. Al endigi basty maqsat Úkimet pen Ulttyq bank qosymsha teńge ótimdiligin qamtamasyz etý men naqty sektorǵa, atap aıtqanda, agroónerkásip kesheni, jeńil, tamaq ónerkásibine yqpal etýdiń múmkindikterin qarastyrý. Osyǵan oraı, keshegi Úkimet otyrysynda onlaın rejımge qosylǵan bas bankır Danııar Aqyshev aqsha-nesıe saıasatyna qatysty biraz jaıtty alǵa tartqan bolatyn.

Aıta ketetin jaıt, Ulttyq bank aǵymdaǵy jyldyń 2 aqpannan bastap bazalyq mólsherlemeni (-+) 2 paıyzǵa aýytqýymen 17 paıyz deńgeıinde belgilegen bolatyn. Osynyń ózi Ulttyq banktiń ekinshi deńgeıli bankterge ótimdilikti kez kelgen kólemde 19 paıyzǵa jýyq mólsherleme boıynsha beretinin jáne bankterden ótimdilikti 15 paıyzdyq mólsherleme boıynsha alatynyn bildiredi. Sonymen qatar, sońǵy aılarda Ulttyq banki aqsha naryǵyndaǵy ahýaldy turaqtandyrý jóninde júıeli sharalar qabyldady. Aqsha-kredıt saıasatyn jetildirý jáne ulttyq valıýtaǵa degen senimdi qalpyna keltirý jumystary da júrgizilýde.

Aıta keterligi, 2015 jyly bankterdegi depozıtterdiń kólemi kóbinese valıýtalyq depozıtterdi qaıta baǵalaý esebinen 36,6 paıyzǵa ulǵaıǵan. Depozıtterdiń dollarlaný deńgeıi 69 paıyzǵa jetse, sonyń ishinde jeke tulǵalarǵa tıesili valıýta 78,9 paıyz bolǵan.

Teńgege senimdi arttyrý maqsatynda Qazaqstannyń depozıtterge kepildik berý qory 2016 jylǵy 1 aqpannan bastap jeke tulǵalardyń ulttyq valıýtadaǵy depozıtteri boıynsha syıaqy mólsherlemesiniń eń joǵarǵy mólsherin 10 paıyzdan 14 paıyzǵa deıin belgileý jóninde sheshim qabyldaǵan bolatyn. Al shetel valıýtasyndaǵy depozıtter boıynsha mólsherleme kerisinshe 3 paıyzdan 2 paıyzǵa deıin tómendetildi. ıAǵnı, osynyń ózi halyq arasynda teńgemen ashylǵan depozıtterdiń tartymdylyǵyn arttyrýǵa jáne azamattardyń jınaq aqshasynyń qorǵalýyna múmkindik beredi. Aıta keterligi, Ulttyq bank AQSh dollaryndaǵy depozıtter boıynsha mólsherlemelerdiń jańa deńgeıin barabar jáne qajetti kiristilikti qamtamasyz etetin deńgeı retinde baǵalap otyr. Sonymen qatar, teńgege senimdilikti arttyrý baǵytandaǵy bundaı sharalar esh shekteýsiz, esh májbúrleýsiz tek yntalandyrý saıasaty astarynda júrgizilýde. Sondyqtan da, Ulttyq bank qolma-qol shetel valıýtasymen operatsııalar boıynsha nemese depozıtterdi alý boıynsha qandaı da bir shekteýlerdi qarastyrmaıdy. ıAǵnı, Ulttyq bank shetel valıýtasyndaǵy depozıtterdi teńgelik depozıtterge qandaı da bir májbúrlep aýdarý boıynsha eshqandaı josparlar bolmaǵanyn, oǵan eshbir negiz joqtyǵyn alǵa tartady. Túıindeı aıtsaq, Ulttyq bank qarjy jáne valıýta naryǵyndaǵy turaqtandyrý máselesin halyqtyń esebinen sheshýge jol bermeıdi degen sóz.

Al ekinshi deńgeıli bankterge qatysty saıasatqa kelsek, bankterdiń ótimdiligin qoldaý jáne olardyń kredıttik belsendiligin arttyrý aıasynda Ulttyq bank eń az rezervtik talaptar mehanızmine ózgerister engizdi. Bul rettte bankterdi eń tómengi rezervtik talaptardyń normatıvterin oryndaý úshin qolma-qol aqshany paıdalanýǵa shektegen talaptar jeńildetilgen. Sarapshylar, osy ózgeris arqasynda bankterde 140 mlrd. teńge mólsherinde qosymsha ótimdilik bolatynyn boljaıdy.

Tutastaı alǵanda, Úkimet otyrysynda Ulttyq bank basshysy Danııar Aqyshev teńgeniń erkin aıyrbas baǵamy saıasatyn júrgizýdi jalǵastyra beretinin, bul qazirgi sátte barynsha ońtaıly rejım ekenin alǵa tartady. Mundaı shara bir jaǵynan altyn-valıýta aktıvterin saqtaýǵa, ekinshi jaǵynan otandyq taýar óndirýshilerdiń básekege qabilettiligin qoldaýǵa múmkindik beredi. Qazirgi ýaqytta teńgeniń kúndelikti aıyrbas baǵamy irgeli faktorlardyń ózgeriske ushyraýy negizinde qalyptasyp otyr. Al oǵan Ulttyq banktiń qatysýy barynsha azaıtylǵan jáne negizgi trendterdiń ózgerisinsiz kúrt qubylý oryn alǵan kezde ǵana ahýaldy retke keltirýge baǵyttalǵan. Bas bankırdiń aıtýynsha, naryq qatysýshylary aıyrbas baǵamynyń birese kóterilip, birese túsip ketetin qubylmalylyǵyna birtindep úırenip keledi.

«Valıýta baǵamyn aıqyndaıtyn faktorlardy da jurtshylyq jaqsy túsine bastady. Osynyń arqasynda Ulttyq banktiń ekinshi deńgeıli bankterdiń ótimdiligin qamtamasyz etýdegi róli kúsheıdi. Buǵan qosa biz teńgemen salynǵan depozıtter úlesiniń artýyn boljaımyz. Bul rette jeke tulǵalardyń ulttyq valıýtamen saqtalǵan depozıtterine beriletin syıaqy stavkasynyń eń joǵary mólsherin 14 paıyzǵa deıin kóterip, shetel valıýtasyndaǵy depozıtterdiń stavkasyn 2 paıyzǵa deıin tómendetý teńge salymyndaǵy depozıtterdiń tartymdylyǵyn arttyrady. Sonymen qatar, bul jaıt ekonomıkany nesıeleý úshin bankterdegi teńge ótimdiligin qamtamasyz etetin bolady. Mundaı jaǵdaıda Ulttyq bank aqsha naryǵyna arnalǵan paıyzdyq saıasat tetikterin jetildirýmen jumys isteı beredi», - dedi Ulttyq bank tóraǵasy.

Aıta keterligi, teńge baǵamynyń álsireýinen ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha ınflıatsııa 13,6 paıyzdy quraǵan bolatyn. Sondyqtan da, Ulttyq banktiń aldaǵy mindeti - 2016 jyly ınflıatsııa dálizin 6-8 paıyzdyq qalpyna keltirý bolyp tabylady. «2015 jylǵy teńge baǵamyn túzetý áseri baǵaǵa tikeleı proportsıonaldy yqpal etpeıdi. Bul rette ınflıatsııanyń 6-dan 8 paıyzǵa deıingi belgilengen dálizge oralýy birlesken kúsh-jigerdi qajet etedi jáne Ulttyq bank pen Úkimet is-qımylynyń úılesimdiligine táýeldi bolady», - deıdi Bas bankır Danııar Aqyshev.

Eske sala keteıik, 2015 jyldyń sońynda Ulttyq banktiń jalpy halyqaralyq rezervteri 28,1 mlrd. AQSh dollaryn, al Ulttyq qordyń aktıvterin qosa alǵanda eldiń halyqaralyq rezervteri, 91,6 mlrd. AQSh dollaryn qurady. Bul - jaqsy kórsetkish. Salystyrmaly túrde aıta ketsek, 2007 jyldyń sońyna taman ǵalamdyq qarjy daǵdarysynyń aldynda, elimizdiń jalpy rezervteri 38,6 mlrd. AQSh dollary bolǵan edi.

Сейчас читают
telegram