Teńge nege quldyrap barady: Tımýr Súleımenovtiń jaýaby

Ulttyq banktiń tóraǵasy Tımýr Súleımenov keıingi ýaqytta teńgeniń dollarǵa shaqqandaǵy qunynyń álsireýin túsindirdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Tımýr Súleımenov jahandyq ınvestorlarmen kezdesip, onyń barysynda qazirgi ekonomıkalyq jaǵdaı, júrgizilip jatqan monetarlyq saıasattyń negizgi baǵyttary men aldaǵy syn-tegeýrinder máselesi kóterilgen.

Sondaı-aq UB basshysy teńge baǵamynyń sońǵy eki aptadaǵy álsireýine qatysty suraqqa jaýap bergen. Aıtýynsha, buǵan birneshe faktordyń bir mezette qosarlanýy sebep bolǵan, olar: AQSh dollarynyń jahandyq deńgeıde kúsheıýi (damyǵan elderdiń valıýtalar qorjynyna qatysty AQSh dollarynyń ındeksi qyrkúıekte 2,5% artty), ımporttaýshylar tarapynan maýsymdyq suranystyń artýy, bazalyq mólsherlemeni tómendetý boıynsha qabyldanǵan sheshim Úkimettiń kvazımemlekettik sektor sýbektileriniń valıýtalyq túsimdi mindetti túrde satý týraly normany qoldanýynyń toqtatýy. Osy faktorlardyń jıyntyǵy teńge baǵamynyń qysqamerzimdi álsireýine ákeldi. Mańyzdy faktorlar turǵysynan alyp qaraǵanda, munaı baǵasynyń ósimi men tólem balansynyń jalpy jaǵdaıy turaqtandyrýshy áserge ıe bolyp, uzaq merzimde teńgege qoldaý kórsetedi.

Budan bólek, jıyn barysynda Tımýr Súleımenov Ulttyq bank baǵa turaqtylyǵyn qamtamasyz etýde óziniń negizgi mandatynan aýytqymaıtynyn aıtty.

«Ulttyq banktiń negizgi mindeti – proınflıatsııalyq qysymdy jumsartý jáne ınflıatsııany ortamerzimdi maqsatqa jaqyn 5% deńgeıinde turaqtandyrý. Barlyq kúsh-jiger osy maqsatqa jetýge baǵyttalady. Alaıda, teńgeniń aıyrbas baǵamy erkin ózgermeli qalpynda qala beredi. Sonda ǵana ekonomıka kez kelgen ózgeristerge tez beıimdeletin bolady», – dedi ol.

Málim etilgendeı, aqsha-kredıt saıasatynyń budan arǵy baǵyty Ulttyq banktiń buǵan deıingi áreketteri men aqparattyq saıasatyna sáıkes bolady. Naqty ınflıatsııanyń báseńdeý úrdisi qarqyndy bolsa, bazalyq mólsherlemeni qalypty túsirý jalǵasady. Degenmen fıskaldy yntalandyrýdaǵy áleýetti ulǵaıý táýekelderi jáne ekonomıkadaǵy turaqty suranys jaǵdaıynda ınflıatsııalyq kútýlerdiń joǵary deńgeıi ony tómendeý keńistigin shekteýi múmkin.

Ulttyq bank habarlamasynda atalyp ótkendeı, aqsha-kredıt saıasaty ádettegideı ashyqtyqqa, júıelilikke, túsinikti ári boljamdy bolý qaǵıdattaryna negizdeletin bolady. Bank yqtımal aýytqýlarǵa der kezinde den qoıý úshin jyldyq ınflıatsııanyń targetke kelý traektorııasyn qadaǵalap otyrady.

Investorlarmen bolǵan dıalog kezinde Ulttyq bank qyzmetiniń basym baǵyttary retinde baǵa turaqtylyǵyn qamtamasyz etýden bólek, monetarlyq jáne fıskaldyq saıasatty úılestirý, ishki qarjy naryǵynyń turaqty jumys isteýin qamtamasyz etý jáne ony odan ári qalypty damytý isinde Úkimetpen tıimdi jumys jasalǵany aıtyldy.

Aıta keteıik, búgin aqsha aıyrbastaý pýnkterinde dollar 482,77 teńgege deıin jetti.