Teńge qalaı jasalady: Qazaqstannyń teńge saraıynan reportaj
ASTANA. KAZINFORM – Taıaýda Qazaqstannyń Qarjygerler qaýymdastyǵy birinshi jartyjyldyqtaǵy aqshamen esep aıyrysý statıstıkasyna qatysty málimetterdi jarııa etken bolatyn. Málimetterge qaraǵanda qolma-qol aqshasyz operatsııalar ósiminiń kólemi birden 3 esege quldyraǵan eken. Osyǵan oraı elimizde qaǵaz banknottar basyp shyǵarý artty ma? Shynymen de qolma-qol aqsha tólem quraly retinde áli de tanyla ma? Kazinform agenttiginiń osy saýaldaryna jaýap bergen Ulttyq bank Qazaqstannyń Teńge saraıynda teńgeniń qalaı jasalatyndyǵyn da túsindirdi.
Ulttyq banktiń atap ótýinshe, elimizde qolma-qol aqshasyz tólem ınfraqurylymynyń qarqyndy damyǵanyna qaramastan aınalymda qolma-qol aqsha dınamıkasy da turaqty túrde ósim kórsetip otyr. Qolma-qol aqshanyń ortasha jyldyq ósim qarqyny sońǵy 5 jyldyń ishinde 9,9 paıyzdy qurady.
«Ulttyq bank júrgizgen áleýmettik zertteý nátıjesine sáıkes, negizinen tólemdi qolma-qol aqshamen jasaýdy qalaıtyn halyqtyń úlesi shamamen 60 paıyzdy quraıdy», - dep atap ótedi Ulttyq banktiń baspasóz qyzmetinen.
Bul rette elimizdiń óńirleri arasyndaǵy aıyrmashylyq da aıtalyqtaı joǵary: qolma qol aqshany Atyraý (81 paıyz), Pavlodar (77), Batys Qazaqstan oblystarynyń turǵyndary (74) jıi qoldansa, al eń az qoldanatyny – almatylyqtar (36).
«Zertteý nátıjesi qolma qol aqsha halyq pen ekonomıka sýbektileri arasynda mańyzdy tólem quraldarynyń biri retindegi pozıtsııasyn saqtap otyrǵanyn kórsetti», - dedi Ulttyq bankten.
Teńgeniń alǵashqy partııasy elimizge Ulybrıtanııadan jetkizilgen bolatyn. Al 1995 jyly Qazaqstannyń óziniń ulttyq valıýta basyp shyǵaratyn fabrıkasy iske qosyldy. Qazirgi ýaqytta elimizde teńge banknottary men tıyndar Almatydaǵy Banknot fabrıkasynda jáne Óskemendegi Qazaqstan Teńge saraıynda basyp shyǵarylady.
Teńge saraıy aıryqsha mańyzǵa ıe memlekettik nysandar qataryna jatady. Ol 1993 jyly qurylǵan jáne ártúrli tehnologııalyq ýchaskelerden turady. Onyń ishinde daıyndaý, qural-saıman, galvanıkalyq, termııalyq, shtamptaý jáne qalyptaý bólimderi, sonymen qatar qosalqy óndiris pen qoımalar. Kásiporyn Germanııa men Shveıtsarııanyń jetekshi kompanııalary shyǵarǵan ónimdiligi joǵary jabdyqtarmen jasaqtalǵan. Oǵan bógde adamdardyń kirýine qatań tyıym salynady. Sondyqtan sýretterdi bizge qyzmetkerlerdiń ózderi usyndy.
Kásiporynnyń negizi maqsaty - Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq bankisiniń tústi metaldardan, altyn men kúmisten jasalǵan aınalystaǵy, ınvestıtsııalyq jáne kollektsııalyq monetalarǵa, sonymen qatar Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń memlekettik nagradalar daıyndaýǵa tapsyrysyn oryndaý.
Búginde Teńge saraıy óziniń sıpattamalary boıynsha mysaly, Eýropa nemese Amerıkada qoldanylatyn tıyndarden kem túspeıtin usaq monetalarmen Qazaqstandy tolyq qamtamasyz etip otyr.
Ulttyq banktiń málimetinshe, Qazaqstan Teńge saraıynda qazirgi tańda atalǵan óndiris nysanynyń úzdiksiz jumys isteýi men damýyn qamtamasyz etetin 300-den astam qyzmetker jumys isteıdi.
«Elimizde qolma-qol aqsha aınalymyn qamtamasyz etý maqsatynda Ulttyq bank ekinshi deńgeıli bankter men «Qazposhta» AQ arqyly olardyń suranystaryna sáıkes kún saıyn qolma-qol aqsha shyǵarýdy jáne alýdy júzege asyrady. 2024 jyldyń 25 shildesindegi jaǵdaıǵa qaraǵanda, Qazaqstanda aınalymǵa shyǵarylǵan banknottar men monetalardyń jalpy nomınaldy somasy 4,4 trln teńgeni qurady (onyń ishinde: banknottar – 4,3 trln teńge, monetalar – 100 mlrd teńge)», - dep málim etti Ulttyq bankten.
Qolma-qol aqshany jasaý protsesi dızaın ázirleý, arnaıy materıaldardy satyp alý (mysaly banknot úshin arnaıy qaǵaz boıaýlar satyp alý, daıyndamany shyǵarý, keskinder men qorǵaý elementterin qoldaný, sondaı-aq basqa da kezeńderdi qamtıtyn kúrdeli óndiristik tsıkl sanalady. Óndiris protsesiniń barlyq kezeńin eskere otyryp, banknottardy daıyndaý bir jylǵa deıin sozylýy múmkin. Monetany daıyndaý orta eseppen 6 aıǵa deıin sozylady.
Teńge monetalarynyń serııasy 1, 2, 5, 10, 50, 100 jáne 200 teńgelik nomınaldarmen usynylǵan. Nomınaly 100 jáne 200 teńgelik monetalar eki tústen turady. Bul monetalar aq tústi «neızılber» qorytpasynan jáne sary tústi «neızılber» qorytpasynan jasalady. Nomınaly 50 teńgelik monetalar neızılberden soǵylady. 1, 2, 5, 10 jáne 20 teńgelik monetalar mys-nıkel qorytpasymen qaptalǵan bolattan ázirlenedi. Aıta keterligi, aınalymdaǵy monetalardy shyǵarýdyń bul ádisi álemniń kóptegen elinde qoldanylady. Monetalardy jasaýǵa arnalǵan shıkizat (metall) qazaqstandyq jáne halyqaralyq naryqtarda metaldyń sapalyq sıpattamalaryna jáne onyń qunyna qaraı satyp alynady.
Ulttyq valıýtanyń dızaınyn ázirleýmen Ulttyq banktiń shtattyq dızaınerler toby aınalysady.
Bul rette sońǵy shyǵarylǵan banknottar sapasy, pishini jáne qaǵaz túrine baılanysty erekshelenedi.
«Ulttyq bank 2023 jyldyń sońynan bastap «Saq stıli» banknottarynyń jańa serııasyn aınalymǵa kezeń-kezeńmen shyǵarý boıynsha jumys júrgizip jatyr. Jańa serııanyń negizgi aıyrmashylyǵy – banknottardyń ólsheminiń ózgerýi jáne qaýipsizdik kesheniniń aıtarlyqtaı jetildirilýi. Ulttyq bank mamandary álemdik tájirıbedegi banknottardyń ólshemderine saraptama júrgizdi. Nátıjesi banknottardyń kishireıtilgen ólshemi sanaýǵa, saqtaýǵa jáne tasymaldaýǵa yńǵaıly ekenin kórsetti. Bul shara, sondaı-aq, banknot paraǵyna kóp mólsherdegi banknottardy ornalastyrý arqyly banknottardy óndirýdi tezdetýge jáne jeńildetýge múmkindik beredi.
Buǵan qosa, jańa banknottardy jasaý úshin paıdalanylǵan qaǵazdyń burynǵy banknot serııalaryndaǵydaı maqtadan turatynyn atap ótken jón. Ony qoldaný tozýǵa tózimdiligi joǵary jáne uzaq ýaqyt paıdalanýǵa bolatyn myqty qaǵaz óndirý qajettiligimen baılanysty. Bul ózgerister banknottardyń sapasyn jaqsartýǵa, qorǵaý elementterin kúsheıtýge jáne banknottardy óndirýde sońǵy tehnologııalardy qoldanýǵa baǵyttalǵan.
