Temirjol salasynda qandaı ózgerister kerek

Bıyl Qazaqstan halqyna Joldaýynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Qazaqstan temir jolyn» tolyqqandy kólik-logıstıka kompanııasy etip qaıta qurý jumysyn jýyq arada aıaqtaýdy tapsyrdy. Atap aıtqanda, keıingi jyldary temirjol tasymalynyń áleýmettik-ekonomıkalyq mańyzy men tranzıttik áleýetin eskere kelgende, QTJ túbegeıli reformalardy qajet etetini jıi aıtylyp júr.

Qazir bıznes úshin úlken kedergiler temirjol kóligimen tasymaldaý salasynda baıqalyp otyr. Bul, eń aldymen, ınfraqurylymnyń tozýy, sondaı-aq júk vagondarymen qamtamasyz etýde sybaılas jemqorlyq táýekelderiniń bolýymen baılanysty.

«Sonymen qatar, QTJ saıasatyna qatysty biraz suraq bar jáne osy jaıynda Parlament depýtattary áldeneshe ret aıtqan edi. Bıznestiń ýájine toqtalsaq, júk tasymaldaýda tepe-teńdik qaǵıdaty saqtalmaı otyr. Ulttyq tasymaldaýshy kóbine tranzıttik tasymaldaýǵa ekpin qoıǵan, óıtkeni bul baǵyttaǵy tarıf 2,5 ese joǵary. Mundaı basymdyq basqa salalarǵa – eksportqa, ımportqa, ishki salalarǵa zııanyn tıgizedi jáne sonyń saldarynan júktiń toqtap qalýyna, jetkizý merziminiń keshigýine ári qarjylyq shyǵyndarǵa ákeledi. Sondyqtan qalyptasqan jaǵdaıdy Memleket basshysy tapsyrmasy aıasynda sheshýge bolady. Prezıdent «Qazaqstan temir jolyn» tolyqqandy kólik-logıstıka kompanııasy etip qaıta qurý jumysyn jýyq arada aıaqtaý qajet ekenin tapsyrǵan bolatyn», - deıdi senator Lázzat Rysbekova. 

Bıyl qarasha aıynda Kólik mınıstri Marat Qarabaev «Qazaqstan temir jolynyń» qyzmetterine bekitilgen tarıf baǵasy kórshiles elderden aıtarlyqtaı tómen ekenin aıtqan edi. 

«QTJ qyzmetterine júrgiziletin tarıftik saıasat tıisti kólemdegi qarajatty tabýǵa múmkindik bermeıdi. Ulttyq operator qyzmetterine bekitilgen tarıftik baǵamdar kórshiles elder ishindegi eń tómengi deńgeıde. Kóptegen júk túrleri óz baǵasynan tómen tarıftermen tasymaldanyp jatyr. Bıylǵy 10 aıda mundaı tasymaldar jalpy tasymaldyń 88% qurady», - dedi M. Qarabaev.

Osyǵan baılanysty, temirjol ınfraqurylymyn damytýǵa baǵyttalǵan jobalardy ýaqtyly iske asyrý úshin el ekonomıkasynyń múddesin eskere otyryp, tarıftik saıasat ári qaraı jetildiriletin bolady.

«Bul rette, eń aldymen shıkizattyq taýarlardy eksporttaýǵa arnalǵan tarıftik saıasatty jetildirýdi jón dep sanaımyz. Ol óz kezeginde kásiporyndardy shıkizatty el aýmaǵynda tereń óńdeýge yntalandyrady», - dedi mınıstr.

Birqatar qyzmetti básekeles ortadan ulttyq kompanııaǵa qaıtarý kerek

Depýtattar jekeshelendirilgen júk tıeý oryndaryn, bagaj bólimshelerin «Qazaqstan temir joly» AQ menshigine qaıtarý qajet ekenin aıtyp júr. Bul pikirdi tanymal qarjy sarapshysy Rasýl Rysmambetov te qoldap, QTJ-ǵa tıesili qurylymdardy qaıtarý kerek ekenin aıtty.

«Atap aıtqanda, «Qazaqstan temir joly» kompanııasy tolyqtaı aýdıtten ótýi kerek. Eń bastysy, qazir osy kompanııa ne sebepti qaryzǵa belshesinen batqanyn zerdeleý mańyzdy. Sonymen qatar, osy salaǵa qatysty qazir bir lobbıdi baıqap júrmin. Bul adamdar barsha temirjoldy jekemenshikke bereıik degendi alǵa tartyp otyr. ıAǵnı, «QTJ» quramynda qoımalardy qaldyrýdy usynyp jatyr. Al barsha jyljymaly quram - lokomotıvter, vagondar jekeshelendirýi tıis degen usynystar baıqaldy. Mundaı pikiri durys emes dep sanaımyn. Ázirge, biz «QTJ» qanshalyqty tabysty bolatynyn bilmeı otyrmyz. Buryndary osy kompanııada jemqorlyq táýekelderi óte joǵary boldy. Osy kemshilikterdiń bárin joıý úshin kompanııanyń tıimdiligin arttyrýǵa ekpin qoıǵan jón», - dedi R. Rysmambetov.

Onyń paıymdaýynsha, aldaǵy 2-3 jyl boıy QTJ-nyń tabysty jumys isteýine jaǵdaı jasaý kerek.

«Qazaqstan jer kólemi boıynsha álemde toǵyzynshy orynda. Sondyqtan temirjol júk pen jolaýshylar tasymalynda eń tıimdi kólik sanalady. Eger osy tasymaldyń barlyǵy jeke qolǵa ótip ketse, úlken qatelik jasalady. «QTJ» strategııalyq mańyzdaǵy kompanııa retinde memleketiń baqylaýynda qalýy tıis. 5 paıyzyn IPO-ǵa shyǵarýǵa bolady, al 20-25 paıyz deńgeıindegi aýqymdy jekeshelendirýge jol bermeý qajet», - dedi sarapshy.

Onyń sózine qaraǵanda, eger menedjment bar kúsh-jigerin salsa, onda osy kompanııany tabysty etýge múmkindik barshylyq.

«Qazir «Qazaqstan temir jolynyń» júk tasymalynda jeńildik alyp júrgender óte kóp. Olardyń júk tasymalyna 20-30 paıyzǵa deıin jeńildik berilgen. Bul kompanııanyń áleýeti óte jaǵary ekenin túsinýimiz kerek. Kezinde onyń quramynan baılanyspen qamtamasyz etetin kásiporyndy, biraz qoımalardy jáne basqa da nysandar shyǵarylǵan edi. Qazir endi «QTJ» quramyna baılanys, qoımalar men ózge de mańyzdy nysandardy qaıtarylýy tıis, ıaǵnı tutas qyzmet kórsetetin keshen jasaqtalǵany abzal. Erterekte osy qurylymdar zańsyz jekeshelendirilip ketken. Bul nysandar qaıtarylǵanda ǵana QTJ-ny damytýǵa múmkindik bolady», - dedi Rasýl Rysmambetov.

Al senator Zakırjan Kýzıev Úkimet basshysy Álıhan Smaıylovtyń atyna joldaǵan saýalynda «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasynyń ústinen tekserý júrgizýdi surady. 

«Ókinishke qaraı, Úkimet pen QTJ basshylyǵynyń búkil talpynysyna qaramastan, temirjol holdıngin tıimdiligi joǵary ete almadyq. Onyń ústine keıingi jyldary atalǵan salada birqatar kúrdeli problemalar qordalanyp qaldy. Búkil el aýmaǵynda temirjol jelisi jetkilikti deńgeıde damymaı jatyr. Negizgi quraldardyń tozý kórsetkishi, jolaýshy tasymaldaý quramynyń tapshylyǵy, servıs sapasyzdyǵy ósip jatyr. Qazir «QTJ» parkinde 2 228 vagon bar. Onyń ishinde 776 vagonnyń nemese 35 paıyzynyń paıdalaný merzimi 28 jyldan asyp ketken. Jolaýshy vagondarynyń ortasha tozý kórsetkishi – 53 paıyz, júk vagondarynda – 55 paıyz, al lokomotıvterde 67 paıyzdan asyp ketken. Bul problema Qazaqstan arqyly ótetin tranzıttiń tartymdylyǵyn kúrt nasharlatyp, kórshiles elderdi balama marshýrttar izdeýge májbúr etip otyr», - dep bastady ol saýalyn.

Qazan aıynyń basynda senatorlarǵa Ulttyq ekspedıtorlar qaýymdastyǵy shaǵymdanǵan. Olar óz ótinishinde «QTJ-Júk tasymaly» kompanııasy eksport pen tranzıt tasymalynyń negizgi jáne qosymsha josparlaryn maquldaýdan bas tartqanyn atap kórsetti. Al «Kedentransservıs» AQ jáne «KTZ Express» AQ sııaqty óz ekspedırtorlarynyń jospary kedergisiz iske asyp jatyr.

Senator Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi de QTJ-nyń «óz» kompanııalaryna birqatar artyqshylyqtar beretinin anyqtaǵanyn eske saldy.

«QTJ qyzmetiniń túrlerine jasalǵan taldaý nátıjesinde monopolııaǵa qarsy organ qyzmettiń 424 túriniń tek 81-in, ıaǵnı 19 paıyzy ǵana kelisilgeni anyqtaldy. Osylaısha, QTJ óz is-áreketterimen eksport tasymalynyń ondaǵan jyldar ishinde jolǵa qoıylǵan tehnologııasyn buzyp, báseke teńsizdigin qalyptastyryp otyr. Onyń magıstral jelisindegi qozǵalysty josparlap, basqarýdyń tıimsiz ekeni aıtylyp júr. Jyl basynan beri 400-den astam tasymal quramy jol ortasynda qalǵan qalpy qańtarylǵan. Jalpy, saladaǵy avtomattandyrý deńgeıi tómen. Al negizi QTJ-nyń negizgi tabys kózi júk tasymalynan túsedi, ıaǵnı 86 paıyzdan astam. Saldarynan temirjolymyz ishki naryqta da, onyń syrtynda da básekege qabiletsiz bolyp otyr», - dedi Zakırjan Kýzıev.

Senatorlar Kólik mınıstrligi men «Qazaqstan temir joly» UK» AQ-ǵa birneshe ret depýtattyq saýal joldaǵanymen, máseleni sheshýge yqylasy joq salǵyrt jaýaptar kelge kórinedi.

«Júk jóneltýshiler men bıznes sýbektileriniń kóptegen shaǵymdaryn eskere otyryp, sizden QTJ qyzmetine tekserý uıymdastyrýdy, sondaı-aq Kólik mınıstrliginiń basshylyǵyn jáne buryn joldanǵan depýtattyq saýaldarǵa aýyzsha jaýap berý úshin QTJ basshylyǵyn Senatqa jiberýdi suraımyz», - dedi depýtat Senat depýtaty.