Temir jol bıletiniń alypsatarlaryna 500 AEK-ke deıin aıyppul salynady

NUR-SULTAN. QazAqparat - Temir jol bıletteriniń alypsatarlaryna 500 aılyq eseptik kórsetkishke deıin aıyppul salynady. Bul týraly Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi Kólik komıteti Temirjol kóligindegi baqylaý basqarmasynyń basshysy Eldos Nestaı aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Ol Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıhaty barysynda «QR keıbir zańnamalyq aktilerine temirjol kóligi máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zańyn túsindirip bergen edi

«Qazirgi tańda temir jolmen jolaýshylar tasymaldaý shyǵystary memlekettik bıýdjet tarapynan sýbsıdııalanady. Bul: vagondardy jalǵa alý, kútip ustaý, satyp alý, vokzal sharýashylyǵy, lokomatıvtik tartý jáne magıstraldyq jeli qyzmetteri. Shyǵystyń basqa bir bóligin »Qazaqstan temir joly« júk tasymaly kiristeri esebinen kórsetiletin qyzmetterge tómen tarıf belgileý arqyly jabady. Bul ishki kross sýbsıdııalaý dep atalady. Atalǵan syzbada aqsha aǵymdarynyń bir ortalyqqa baǵynýy jáne ashyqtyǵy joq edi. Júıeni ashyq etý úshin zań jobasymen jolaýshylar lokomatıvteri atty jolaýshylar qozǵalysyndaǵy lokomotıvtik tartýdyń jeke operatoryn qurý normalary anyqtalǵan. Bul zańdy tulǵa lokomatıvtik tartý qyzmetterin óteýge arnalǵan sýbsıdııalardyń tikeleı alýshysy bolady. Sondaı-aq bıýdjetten qosymsha qarajatty qarastyrmaı kross sýbsıdııalaýdan bas tartý úshin jolaýshylar tasymaldaýshylaryn qoldaýǵa júk tasymaldaýshynyń tegerimdeýshi, ıaǵnı balastyq tólem engiziledi. Bul jolaýshylar tasymalynyń naqty shyǵyndaryn kórýge múmkindik beredi», - dedi ol.

E.Nestaıdyń aıtýynsha, nátıjesinde sýbsıdııalardy ákimshileý jaqsarady. Lokomatıvtik tartý qyzmetterine arnalǵan shyǵystardy esepke alýdyń ashyqtyǵy artady. Osylaısha, jolaýshylardy tasymalyn sýbsıdııalaý tetigi biryńǵaı standartqa keledi.

«Júk tasymaldaý kezinde ishki, ımporttyq, eksporttyq jáne tranzıttik tarıftar bar. Qazirgi ýaqytta «jasyryn» tranzıt syzbasy Qazaqstan aýmaǵyna ımporttyq rejımde júkti ákelip, odan ary úshinshi elge eksporttyq rejiıde júkti qaıta jiberý arqyly júzege asyrylyp otyr. Atalǵan syzba júk jóneltýshilerge eksporttyq-ımporttyq tarıf deńgeıinen 4 ese joǵary bolyp sanalatyn tranzıttik tólemnen jaltarýǵa múmkindik beredi. »Qazaqstan temir joly« jyl saıyn osy tásildiń sebebinen 16 mlrd teńgege jýyq kirisin joǵaltyp otyr. Osyǵan oraı júk joldary boıynda júkti qaıta tıeý, aýystyryp tıeý jáne kólik túrin aýystyrýdy qarastyratyn «júk tranzıti» degen túsinik engizip otyrmyz. Sondaı-aq, tasymaldaýshy júkke arnalǵan ilespe qujattardy qaraý quqyǵyna ıe bolady. Jańa normalar júk jóneltýshige tranzıttik tarıf tóleminen qutylýǵa jol bermeıdi», - dedi basqarma basshysy.

Munan bólek, ol tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý maqsatynda kirme joldardyń qyzmetterin usyný jáne baǵasyn belgileý tártibi jetildiriletindigin aıtty.

«Sońǵy másele, qazirgi tańda temir jol bıletterin satý, qaıta satý faktileri boıynsha tıisti sharalar kúsheıtiledi. ıaǵnı, zańmen jeke jáne zańdy tulǵalarǵajol júrý bıletterin zańsyz satý jáne qaıta satqany úshin 100-den 500 AEK-ke deıin ákimshilik jaýapkershilik kózdeledi», - dedi E.Nestaı.