Tek qajyrly eńbek qana tabysqa jetkizedi - Nurǵazy Sátbaev
- Nurǵazy Sátbaıuly, óz ómirińizdegi basty ustanymyńyz ne, kimdi úlgi tutasyz, aldymen osyǵan jaýap berseńiz?
- Eń bastysy, óziń armandaǵan mamandyqqa qol jetkizip, ózińe unaǵan istermen aınalysý kerek. Eger tabysqa qol jetkizemin deseń, qajyr-qaıratyńdy, kúsh-jigerińdi aıamaı jumsaı bilý qajet. Tek eńbek qana bıikke shyǵarady. Sosyn ata-anańdy, jasy úlkenderdi syıla. Odan kemip ketpeısiń, qaıta qadiriń artady. Elbasymyzdyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynda aıtylǵanyndaı, týǵan jerińdi, ósken ortańdy umytpaı, baı tarıhyńdy qasterlep, ulttyq qundylyqtardy, qunarly til, óshpes óner, ozyq salt-dástúrdi saqtaı bilseń ǵana, maqsat-muratyńa jetesiń. Aınalańdaǵy adamdarǵa nemquraıly qaramaı, muqtaj jandarǵa qolushyn soza bilgen jón. Mine, meniń basty ustanymdarym osy.
Ózim ómirde ákem Sátbaı Ábdiqulovty úlgi tuttym. Ol Uly Otan soǵysynda el qorǵaımyn dep, etigimen sý keshken, ottyń ortasyna túskenderdiń biri edi. Uzaq jyl sharýashylyq basshysy bolyp eńbek etti. Keńsharda túrli ult ókilderi birlese eńbek etip, tatý-tátti ómir súrdi. Bizdiń úıimiz de kisiden arylmaıtyn. Ákemiz násili men ustanǵan dinine qaramastan, barlyq adamdy qadirleı bilýdi úıretti. Basshy bolǵanmen, qarapaıym edi. «Ásirese, eńbek adamyna qamqorshy bolsań, ol eselenip qaıtady», deıtin. Bizge de osyndaı qasıet darysa, ol ákeniń qanymen, ananyń sútimen berildi dep oılaımyn.
- Jasyńyzdan kim bolýdy armandadyńyz, eńbek jolyńyzdaǵy basty kezeńderge toqtalsańyz?
- Kishkentaıymnan tehnıkany jaqsy kórdim. Mashınanyń tilin bilip, buzylsa, «ishek-qarnyn» aqtaryp, tetigin taýyp, ońdaýǵa tyrystym. Súıikti isim de tehnıkamen baılanysty bolsa eken dep armandadym. Ol oryndaldy dep oılaımyn. Óz basym kásipkerlikke adam saýda-sattyq arqyly emes, eńbek arqyly jetkeni durys dep esepteımin. Óz jolyńdy uzaq júrip tapsań da, odan artyǵy joq. Budan 15 jyl buryn «Uniserv» kompanııasyn qurǵanda, qyryq tórt jasta edim. Ózim tehnıkaǵa jaqyn bolǵannan keıin bastapqyda kásiporyn qyzmeti avtokólik qyzmetine baılanysty boldy. Sodan keıin jer qazý jumystarymen aınalystyq, munyń da tehnıkamen atqarylatyny belgili. Jol qurylysyn ıgerýden de taısalǵan joqpyn. Qazirgi tańda avtokólik qyzmetin kórsetý basty baǵyttardyń biri bolyp tabylady. Túrli arnaıy tehnıkany qosqanda, qazir kompanııada 700-den astam kólik bar. Oralda osyndaı kásiporyn qurý ómirdegi eń mańyzdy sheshimim boldy dep oılaımyn. Eger onda jumys jasaıtyndardyń árqaısysy óz ujymymen maqtana bilse, maqsatyńnyń oryndalǵany. Memleket basshysy elimizde jol qurylysy salasynda da úlken mindetter qoıyp otyr. Soǵan sáıkes taqtaıdaı tegis, joǵary sapaly joldar salyp, keń baıtaq Qazaqstanymyzdyń batysy men shyǵysyn, soltústigi men ońtústigin jalǵastyra bilsek, odan asqan arman bar ma!
- Nurǵazy Sátbaıuly, jumysta qandaısyz, otbasynda she?
- Qyzmette eń aldymen óz isin jetik biletin mamandarǵa arqa súıeımin. Sonyń ishinde jastardy da jumysqa tartyp, tárbıeleı bilý kerek. Áıtpese bizdiń bolashaǵymyz bolmaıdy. Árkim óz kásipornynda, jumys ornynda isin júrgize bilip, tabysqa jetse, eldiń keleshegi de jarqyn bolmaq. Túsingenge jol qurylysy da birtutas keshen. Bir jeri kem bolsa, alǵa basý qıyn. Tipti qyz-qyz qaınaǵan óndiris der edim. Mysaly, ózińde asfaltbeton zaýyty bolmasa, «kisideginiń kilti aspanda», degen, shetten alýmen alysqa bara almaısyń. Ózińe sengen qyzmetkerlerdiń jumysyn durys uıymdastyra bilmeseń, tabys bıigine shyǵý qıyn. Ekinshiden, ár adamnyń eńbegin baǵalaı bilgen ozady. Úshinshiden, ujym aırandaı uıyǵan uıymshyl bolmasa, qııaǵa kóterile almaısyń. Al otbasynda qarapaıym adammyn, alty balanyń ákesimin. Eger ár shańyraqta rýhy myqty, bilimi tereń, sanaly urpaq tárbıelense, onda elimiz de san bıikterge qol jetkizedi dep oılaımyn.
Elbasymyz aıtqandaı, Qazaqstan saıası, ekonomıkalyq jáne rýhanı jaǵynan jańǵyra bilýi kerek. Osyǵan elimizdiń ár azamaty úles qosa bilse, ortaq maqsatqa bir taban jaqyndaǵanymyz. Oblystyq máslıhattyń depýtaty retinde qoǵamdyq qyzmetimizdi qalys qaldyrmaı, óńirdiń órkendeýine barynsha septesip kelemiz. Bes saýsaq birdeı emes, bireý keıin qalsa, oǵan kómektesip jiberý kásipkerlerdiń boryshy bolýy tıis. Eń bastysy, táýelsiz Qazaqstanymyz álemniń aldyńǵy qatarly elderiniń sapyna qosylsa, ortaq abyroı, mine, sol bolar edi.
