Taıqazannyń 300 kelige jýyqtaıtyn kóshirmesi jasaldy
«Búgin qasıetti Taıqazannyń araǵa 54 jyl salyp elge oralǵanyna - 31 jyl. Kıeli Taıqazan memleket jáne qoǵam qaıratkeri Ózbekáli Jánibekovtiń bastamasymen 1989 jyly 18 qyrkúıek kúni Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesine jetkizilip, tarıhı kúnniń birine aınaldy. Kórmeniń maqsaty - kıeli Taıqazannyń jasalý, tarıhı ornyna oralý jáne jasaǵan ustanyń esimi men jasalǵan ornynyń tarıhymen tanystyrý, tól tarıhymyzdy nasıhattaý bolyp tabylady. Bıylǵy sharanyń ereksheligi Taıqazan kóshirmesin jasap júrgen tanymal qolóner sheberleriniń de jumystary tanystyrylýda»,-dedi «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory Nurbolat Ahmetjanov.
Kesenege kelýshilerdi kórme jádigerleri arasyndaǵy aǵashtan jasalǵan alyp Taıqazan erekshe qyzyqtyrdy. Taıqazan kóshirmesiniń avtorlary - Shymkent qalasyndaǵy №90 daryndy balalarǵa arnalǵan mamandandyrylǵan mektep-gımnazııasynyń ustazdary Qydyrǵalı Agıbaev, Perdehan Tansıhov jáne Bolat Serikbekov.
«Taıqazan jeti túrli metaldan jasalǵany belgili. Biz de soǵan negizdep jeti túrli aǵashty qoldandyq. ıAǵnı, óz elimizben qatar, AQSh, Ońtústik Koreıa, Reseı, Ózbekstan, Qyrǵyzstan syndy jeti eldiń sapaly aǵashtarynan jasalǵan. Negizgi nusqasyna lajy barynsha keltirýge tyrystyq. Kóshirmeni jasap shyǵýǵa bir jarym jyldaı ýaqyt jumsaldy. Salmaǵy 300 kelige jýyqtaıdy. Túpnusqa Taıqazannyń oıý-órnekteri men ózge de elementterin dál túsirip, jazýlarynan qatelik jibermeý úshin arnaıy mamandardyń kómegine júgindik. Taıqazandy jasaýǵa Shymkent qalasyndaǵy №90 daryndy balalarǵa arnalǵan mamandandyrylǵan mektep-gımnazııasynyń úsh ustazy oqýshylarǵa aǵash joný, kesý, jelimdeý syndy jumystardy úırete otyryp jasadyq. Shákirtterimiz úshin bul jumys eń erekshe tájirıbe boldy dep oılaımyz»,- dedi aǵash sheberi Qydyrǵalı Agıbaev.
