Táýelsizdik týraly 100 áńgime: «Quıylsyn kóshiń, jıylsyn dosyń»
Mıllıondaǵan qazaqtyń ishinen: Elbasynyń shaqyrtýy boıynsha Otanǵa oralý
Asylbek BAITANULY
«QazAqparat» HAA» AQ, «Ádebıet portaly» ınternet-jobasynyń shyǵarýshy redaktory:
Men – shetelde týyp-ósken mıllıondaǵan qazaqtyń birimin. Taǵdyrdyń tálkegimen, ata qonysymyz shekaranyń arǵy betinde qalyp, jat jurtta ósip-ónsek te ulttyq bet-beınemizdi joǵaltpaı, taza saqtaýǵa tyrystyq. Bul turǵyda Atajurt Qazaqstannyń rýhanı, mádenı yqpaly qashanda zor bolǵany – bólek taqyryptyń ózegi. Bizde, Mońǵolııada ómir súretin qazaqtar, Keńes Odaǵynyń quramyndaǵy Qazaqstandy úlken pana tutatynbyz. Máskeýden habar taratatyn teledıdardan keı-keıde Roza Baǵlanova, Roza Rymbaeva, «Dos-Muqasan» toby qatarly óner juldyzdary án salǵanda kóńilimiz kókke kóterilip, qazaq sportshylary qatysqan halyqaralyq básekelerdi qanymyz qyzyp tamashalaıtynbyz. Bul – bizdiń babalar mekenine, Atajurtqa degen ystyq peıil, saǵynshymyz edi. Keńes Odaǵy men Mońǵolııa sotsıalıstik memleketter retinde dostyq qarym-qatynasta bolǵanymen, jeke adamdardyń barys-kelisi erkin emes edi. Sondyqtan da túrli jolmen, Qazaqstanǵa, Almatyǵa saparlaý baqyty buıyrǵan qazaqtarǵa qyzyǵa qarap, armandaıtynbyz. Tutas Keńes Odaǵynyń irgesi birtindep sógile bastaǵanda: «Qazaqstan táýelsizdik alsa ǵoı!» - degen izgi arman-úmit shettegi qazaqtar, bizderdiń de kókiregimizde oıana bastaǵan edi.
Aqyry bul armanymyz da oryndaldy-aý! 1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaqstan Respýblıkasy azat el atandy. Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń táýelsizdik alǵannan keıin eki aptadan soń qazaq radıosynan shetel qazaqtaryna arnaǵan sózi Uly kóshke dem berdi. Sózinde Memleket basshysy sheteldegi barsha qazaqty otanyna oralýǵa úndep, táýelsiz jas memlekettiń irgetasyn birge qalasýǵa shaqyrǵan bolatyn. «Quıylsyn kóshiń, jıylsyn dosyń», - dep áýeler asqaq án osy bir úndeýdiń saz tilinde shyrqalýy edi.Táýelsiz atamekenge kósh basyn alǵash túzegen – Mońǵolııa qazaqtary bolǵanyna da tarıh kýá.
Sol jyly orta mektepti bitirgen men de bolashaq ómirimdi ata-babamnyń baıyrǵy mekenimen máńgilikke baılanystyrý úshin Uly kóshke ilesip, Qazaqstanǵa bet túzegen edim. Jer shoqtyǵy Kókshetaýǵa kelip kerege jaıdyq, elge aralasyp, erkindiktiń aýasymen birge tynystadyq. Ózim qalaǵan qazaq tili men ádebıeti muǵalimi mamandyǵyn ıgerý úshin joǵary oqý ornyna tústim. Toqsanynshy jyldardaǵy ekonomıkalyq qıyndyqtardy elmen birge bastan ótkere júrip, munyń bári ýaqytsha ekendigine sendik. Oqý-bilimnen qol úzbedik. Ýnıversıtetti úzdik dıplommen támamdaǵan soń eńbekke aralasyp, mektepte, kolledjde, joǵary oqý ornynda shákirtterge sapaly bilim, sanaly tárbıe berýge óz úlesimdi qostym. Otbasyn quryp, otaýymnyń tútinin tútettim. On segiz jyl boıy pedagogıka salasynda jumys isteý barysynda myńdaǵan shákirtterdi ana tilimizdiń qadir-qasıetin túsinýge, qasterleýge, týǵan elin, jerin, onyń biregeı dástúri men saltyn súıýge, kóziniń qarashyǵyndaı saqtaýǵa baýlýdy basty maqsatym retinde ustandym. Sondaı-aq jýrnalıstıka salasynda da eńbek etip, til, dil, máselelerin kótergen maqalalar jazyp, ulttyq rýhanııattyń kókjıegi keńeıýine ózindik únimdi qostym. Shırek ǵasyrǵa jýyq sanaly ǵumyrymdy jer jannaty, Arqa aralynyń kindik qalasy Kókshetaýda ótkizip, mundaǵy ádebı, mádenı úderiske shamamsha aralastym, el kórip, jer tanydym. Táýelsiz Qazaqstannyń kórkeıip, nyǵaıýymen birge, astanalyq oblystyń bas qalasy Kókshetaý da jyl ótken saıyn gúldenip damýy – meniń kóz aldymda ótti. Eń qarapaıym mysaldy aıtqanda, 1991 jyldary alǵash kórgende negizinen beton qabyrǵaly «hrýşevtik» bolyp keletin qalada zamanaýı kópqabatty turǵyn úıler kóptep salyndy.
Arman alǵa jeteleıdi. Astanalyq oblystyń ortalyǵynda turǵan bizderge kún sanap jasaryp, jańǵyryp, Esildiń eki jaǵalaýyna qatar qanat jaıyp kele jatqan, jasampaz eńbektiń alyp kórigi elordaǵa baryp eńbek etip, qyzmet jasaý – árkimniń de armany ǵoı. Osy arman-maqsattyń jeteginde 2015 jyly elordasy Astanaǵa, qazirgi ataýymen Nur-Sultan qalasyna otbasymmen qonys aýdardym. Azııanyń júregindegi arý qalada jýrnalıstıka salasynda óz baǵymdy synaǵym keldi. Jýrnalıst retinde jumysqa ornalasyp, otandyq qazaqsha kontentke arnalǵan sapaly da qyzyqty, oqylymdy medıaónimder usynýǵa óz úlesimdi qosyp kelemin. Bul da bolsa meniń memleketimizdiń, halqymyzdyń rýhanı jańǵyrýyna, ana tilimizdiń týyn bıik ustaýǵa qosqan az da bolsa úlesim dep bilemin. Jyldar jemissiz bolǵan joq. «Qazaqstan aqparat salasynyń úzdigi» atanyp, tósbelgisin keýdeme qadadym. Bul – meniń osy saladaǵy jıyrmadan astam jyldyq eńbegimniń jemisi dep bilemin. Qazaqstandaǵy eń baıyrǵy, bir ǵasyrlyq tarıhy bar «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttiginiń «Ádebıet portaly» ınternet-jobasynda shyǵarýshy redkator bolyp jumys atqarýdamyn. Mamandyǵym, jumysym – jan qalaýym, shyǵarmashylyq álemim.
Mine, keshegi shetelde týyp-ósip, táýelsizdiktiń alǵashqy kezeńinde otanyna oralǵan bozbala, búgingi azat eldiń jigit aǵasy jasyndaǵy meniń ómir soqpaǵym – myń-myńdaǵan azamattardyń júrip ótken taǵdyr joly. Jeke ómirimizde ózindik ózgeshelikter bolsa bolar, biraq eń bastysy, qolǵa kelgen TÁÝELSІZDІK atty baǵa jetpes baılyǵymyzdy jat kózden qorǵap, egemen elimizdi nyǵaıtý jolynda túrli salada eńbek etip, ter tókkendegi maqsatymyz birdeı edi. Táýelsizdigimizdi saqtap, memleketimizdiń kúsh-qýatyn odan ári nyǵaıtyp, keleshegin kemel etýge barsha kúsh-jigerimdi aıamaı úles qosý – meniń ómirlik ustanymym. Memlekettiń irgesin qymtap, qaýipsizdigin nyǵaıtýda aqparat salasynyń da róli zor dep bilemin. Osy jolda qyzmet etip júrgenimdi ózime zor baqyt sanaımyn. Táýelsiz elimiz, súıikti Qazaqstannyń ashyq kók aspanynda kók týymyz jelbireı bersin! Esil men Nuranyń eki ortasyndaǵy eńseli elorda, Nur-Sultan qalasy gúldenip jaınaı bersin! Azat eldiń azamaty bolý – shyn mártebe.
