Táýelsizdik týraly 100 áńgime: 168 nómir - Qazaqstannyń BUU músheligine ótýi
Qazaq, orys jáne aǵylshyn tilindegi elektrondy kitap - 1991 jyldan bastap búgingi kúnge deıingi sońǵy úsh onjyldyqtaǵy Qazaqstan Táýelsizdiginiń jetistikterimen tikeleı nemese janama baılanysty biregeı oqıǵalar almanahy.
Spıkerlerdiń kópshiligi tarıhı oqıǵanyń kýágeri bola otyryp, ózderiniń jeke estelikteri men emotsııalarymen bólisedi, el damýynyń árbir naqty kezeńiniń buryn belgisiz bolǵan bólshekterin eske alady. Sonymen qatar, bul kitapta sońǵy 30 jyl ishindegi ekonomıkalyq, qoǵamdyq-saıası jáne mádenı protsesterdi taldaıtyn salalyq sarapshylardyń pikirleri keltirilgen. Áńgimelerde Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti-Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń saıasattaǵy beınesi erekshe oryn alady.
«QazAqparat» HAA oqyrmandar nazaryna osy kitaptan úzindiler jarııalaıdy.
168 nómir: Qazaqstannyń BUU músheligine ótýi
Akmaral ARYSTANBEKOVA
Memleket jáne qoǵam qaıratkeri, dıplomat, 1992-1999 jyldarda QR-nyń BUU janyndaǵy turaqty ókili
1991 jyldyń jeltoqsanynda Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdentiniń tapsyrmasy boıynsha men Birikken Ulttar Uıymyna keldim. Basty mindetim respýblıkamyzdyń BUU músheligine kirýine daıyndyq boldy.
Men 1991 jylǵy 31 jeltoqsanda Nursultan Nazarbaevtyń qoly qoıylǵan Qazaqstan Respýblıkasyn BUU-ǵa múshelikke qabyldaý týraly ótinishin BUU Bas hatshysy Peres de Kýelıardyń hatshylyǵyna tapsyrdym, sol kezde ol osy laýazymyndaǵy jumysyn aıaqtap jatqan bolatyn.
1992 jyldyń 1 qańtarynan bastap BUU Bas hatshysy Býtros Býtros-Galı boldy. Bizdiń tarapymyzdan berilgen ótinish qabyldanǵannan keıin ǵana ony qaraı bastady.
Qazaqstan BUU-ǵa qabyldaý týraly ótinishti burynǵy odaqtas respýblıkalardyń arasynan birinshi bolyp bergen edik. Sáıkesinshe, 1992 jyldyń 23-qańtarynda BUU-ǵa múshe bolý úshin Qaýipsizdik Keńesine birinshi bolyp usynylǵanymyzdy atap ótken jón.
1992 jylǵy 2 naýryzda BUU Bas Assambleıasynyń plenarlyq otyrysy ótti, onda Qazaqstannyń BUU-ǵa qabyldanýy týraly qarardyń teń quqyly avtorlary 121 memleket boldy. ıAǵnı, osy memleketter bizdiń músheligimizge qoldaý bildirdi. Olardyń qoldaýymen Qazaqstan BUU-nyń 168-nómirli memleket retinde músheligine ótti. Sol kúni álemdegi eń yqpaldy halyqaralyq uıymnyń músheleri bolyp Qazaqstannan basqa Ázerbaıjan, Armenııa, Qyrǵyzstan, Moldova, Tájikstan, Túrikmenstan, Ózbekstan jáne San-Marıno taǵaıyndaldy.
Elbasynyń tapsyrmasy boıynsha Prezıdenttiń jáne Qazaqstan Respýblıkasy halqynyń atynan osy ataýly kúni Bas Assambleıanyń plenarlyq otyrysynda sóz sóıleý maǵan buıyrylǵan edi. Sondaı-aq, BUU shtab-páteriniń ústinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Týyn kóterý rásimine qatysý da men úshin úlken qurmet boldy. Árıne, men muny ózim úshin úlken mártebe dep sanaımyn.
Men Qazaqstannyń osyndaı tarıhı oqıǵasyna kýá bolǵanyma óte qýanyshtymyn. Qazaqstan Týynyń bıikke kóterilip, jelbiregenin qarap turǵanymda tula boıymdy óz elimniń, halqymnyń namysyn joǵary kóterip ortyrǵandaı sezindim. Muny sózben aıtyp jetkizý áste múmkin emes shyǵar.
Qazaqstan BUU-ǵa kirgennen keıin el aldynda eki mindet turdy. Birinshiden, táýelsiz memleket retinde Uıymmen, onyń qorlarymen jáne baǵdarlamalarymen yntymaqtastyq ornatý qajet boldy. Ekinshiden, Qazaqstan BUU-nyń jańa múshesi retinde saıası, ekonomıkalyq, ekologııalyq, gýmanıtarlyq salalardaǵy, qarýsyzdaný, qaýipsizdik jáne t.b. salalaryndaǵy halyqaralyq problemalardy sheshýge qatysýy tıis edi.
BUU Bas Assambleıasynyń kún tártibindegi barlyq ózekti halyqaralyq problemalar boıynsha Qazaqstannyń ustanymyn ázirleý qajettiligi týraly sóz boldy. Jyl saıyn BUU Bas Assambleıasy óziniń kún tártibine 160-tan 180-ge deıin túrli máselelerdi engizip otyrdy, sol kezde bizdiń aldymyzda orasan zor ári óte jaýapty jumystar turdy. Biz halyqaralyq arenadaǵy óz dańǵylymyzdy, óz jolymyzdy jańa súrleýmen saldyq. Bul bizdiń halqymyz tańdaǵan eń durys ári jaqsy jolymyz edi.
Men úshin zor maqtanysh sezimin týdyratyn kúnniń biri - 2016 jylǵy 28 maýsym. 24 jyldan keıin Qazaqstan alǵash ret BUU Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty emes múshesi bolyp saılandy. Bul - bizdiń elimizdiń jahandyq qaýipsizdik pen turaqtylyqty nyǵaıtýǵa qosqan zor úlesin moıyndaýdyń sózsiz aktisi boldy.
