Táýelsizdigimizdiń damý dańǵyly - Nurly Jol baǵdarlamasy
Burynǵylar jaqsy dástúrdi qalyptastyrý úshin ortaq qundylyqtar men ádep zańdaryn qatań ustandy, qasterlep damytty, qadaǵalap saqtady. Sonyń nátıjesinde rýhy myqty, ar-uıaty tereń, namysty urpaqtardy ósirip, el boldy. Eldigimizdiń basty kórsetkishi ortaq qundylyqtarymyz ben dástúrlerimizdi ardaqtap, qazaq degen halyqty álemge asyl qundylyqtarymen, esh halyqta joq dástúrlerimen tanytý - aǵa urpaqtyń aldyndaǵy paryz, keıingi urpaqqa - amanat. Ol úshin amanatqa qııanat qylmaıtyn ulttyq úrdisti urpaq sanasyna ǵana emes, súıegine sińirip ósirý kerek, sonda ǵana artymyzǵa qaraılamaı kete alamyz. Túsingen balaǵa ata-anasynyń artyna qaraılap ketýiniń ózi - óte aýyr salmaq.
Amanattyń salmaǵyn, paryzdyń qasıetin, boryshtyń suraýyn urpaqtyń boıyna darytý, úrdisti úzbeı, dástúrdi buzbaı jetkizý - aǵa býynnyń qasıetti mindeti.
Álem tarıhynda ártúrli sebeptermen joq bolyp, joıylyp, jutylyp ketip jatqan ulttar men ulystar az emes, solardyń taǵdyryna qarap oılaný, bardy baǵalap, elge adal qyzmet etý - búgingi urpaqtyń boryshy.
Ata-baba amanatyna adaldyq - tildi qurmetteý, dinge adal bolý, eldi, jerdi qadirleý, dástúrli qundylyqtardy ulyqtaý degen sóz. Ýaqyt synynan ótken, babalardan balalarǵa mıras bolyp kele jatqan, esh ýaqytta kónermeıtin, órkenıetke óreli úles qosa beretin dástúrli rýhanı baılyǵymyzdy umytsaq, ult bolyp qalýymyz neǵaıbyl.
«Qoǵam qundylyqtardy ózi suryptaıdy», - degen qazirgi zamannyń qaǵıdasyna elirip, ǵasyrlar boıy úzilmeı jalǵasyp kele jatqan úrdisti úzip alsaq, tarıh ta, ata-baba árýaǵy da bizdi keshirmeıdi. Ýaqytqa qarsy tura almaıtynymyz aqıqat, degenmen adamzat qoǵamyn órkenıetke jetkizgen adamgershilik, ózara qurmet, tatýlyq pen birlik, adal eńbek, ádilettilik, teńdik, aqyl-parasat, súıispenshilik, aqıqat, abyroı, paryz, qasıet, qaıyrymdylyq, baqyt, jaqsylyq, ǵylym-bilim t.b.sekildi qundylyqtarsyz kemeldený múmkin emes ekeni anyq.
Adamzat óziniń búkil damý barysynda osyndaı asyl qasıettermen damyp-jetiledi, rýhanı turǵydan kemeldengen adam ǵana izgi murattardy kózdeıdi, qoǵamynyń ortaq ıgiligine, joǵary rýhanııatqa qyzmet etedi.
Ár túrli teris aǵym ókilderi ultymyzǵa jat dúnıetanymdy qazaqqa telip, ulttyq qundylyqtarǵa degen kózqarasty ózgertýge, onyń danalyq taǵlymy men sarabdal sıpatyn kólegeılep, ulttyń tanymdyq qabiletin álsiretýge, qoldan jasalǵan «qundylyqtardy» dáripteýge kúsh salýda. Olar din men dástúr sabaqtastyǵyna, sol sabaqtastyqtyń jemisi dástúrli rýhanı qundylyqtarǵa shabýyl jasap, sol tásilmen urpaqtarymyzdy azǵyndatýdy maqsat tutyp otyr. Elektrondyq quraldarsanaǵa baǵyttalǵan «shabýyldy» kúsheıte túsýde, olarda ar-uıat, adamgershilik, adaldyq, tártipdegen uǵymdar múldem joq, kerisinshe, azǵyndyqty nasıhattaý arqyly ultymyzǵa, ulttyq sanamyz ben ulttyq mádenıetimizge aqparattyq qysym jasaýda.
Adamzattyń abzal qasıetteri synǵa túsken qazirgi shaqta qazaq óz tektiligin kórsetip, urpaǵyn azǵyndatpaı, bıigin alasartpaı, babalardan mıras bolyp qalǵan asyl qasıetterin ushtap, ozyq bilim, joǵary mádenıet, úlgili eńbek turǵysynan básekelestikke túsý arqyly Qazaqstannyń kók baıraǵyn bıikten jelbirete bersin dep tileıik.
Tiline, dinine, diline myqty ultty jaý da, daý da ala almaıtyny belgili. Til - ulttyǵymyzdyń aıǵaǵy, din - rýhanı damýdyń qaınary, dilimiz - dástúrli rýhanı qundylyqtarymyzben baıyp otyratyn bolmysymyz.
Urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp kele jatqan el men jerge, Otanǵa degen mahabbat - rýhanı qundylyqtardyń qaımaǵy. Osy uly mahabbattyń qudiretimen ata-babamyz ulan-ǵaıyr jerdi qorǵap, ólmes erliktiń úlgisin jasady. «Qazaq handyǵyn» quryp, urpaqtaryna amanattady.
«Otan otbasynan bastalatynyn» bilgen babalarymyz urpaǵynyń ulaǵatty bolyp ósýine erekshe mán berip, ómir sabaqtaryn eki aýyz sózben (maqal-mátelder) túıindep, halyqtyq pedagogıka negizin qalady. Sol arqyly boılaryna izgilik dánin ekti, ózgeniń jerin taptamaıtyn, óz jerin taptatpaıtyn ımandy da namysty urpaq qalyptastyrdy.
Adamnyń qalyptasatyn kezi - balalyq shaq. «Jasta bergen tárbıe jas qaıyńdy ıgendeı» bolatyny anyq. Ulttyq rýhy, ulttyq tanymy balalyq shaǵynda qalyptaspaǵan jastyń tulǵa bolyp jetilýi ekitalaı, sondyqtan adamgershilik, adaldyq, qarapaıymdylyq, meıirimdilik sekildi izgi qasıetterdi sábı sanasyna uıalatyp, súıegine sińirý - ata-ananyń basty paryzy.
Adamgershilik, syılastyq, ózara qurmet, kelisim, ımandylyq, bilimge qushtarlyq, eńbekqorlyq, otansúıgishtik, t.b. rýhanı qundylyqtar dinı qaǵıdalarmen ushtasyp, ulttyq bolmysymyzdy tanytady. Dástúrli qundylyqtardyń úzilmeı jalǵasyp kele jatqan sabaqtastyǵynyń nátıjesinde elimizdegi beıbitshilik pen tatýlyqtyń, turaqtylyq pen kelisimniń shýaǵyna bólenip otyrǵanymyz aıqyn.
Degenmen, qazir - qol jetkenge toqmeıilsýge bolmaıtyn ýaqyt, tatýlyǵymyzǵa syna qaǵyp, urpaqtarymyzdy ár qıly jolmen azǵyndatqysy keletinderge tosqaýyl qoıýdy kóp bolyp oılastyratyn kezeń, ǵasyrlar synynan ótken rýhanı qundylyqtardy óskeleń urpaq sanasyna sińirip, jahandanýǵa ulttyq qundylyqtarymyzben enýdiń joldaryn qarastyratyn dáýir. Sondyqtan halyqtyń rýhanı qundylyqtarǵa degen yntasy men qyzyǵýshylyǵyn arttyrý úshin búgingi qoǵamnyń erekshelikterin, damý barysyn eskere otyryp, soǵan saı áreket etý - zaman talaby.
El turaqtylyǵynyń negizgi kórsetkishteriniń biri - dástúrli rýhanı qundylyqtardy qasterleý - eldi, jerdi, ultty qadirleý, keleshekke kemel oımen qaraý degen sóz.
Ata-babalarymyz zamanynyń zaryn «elim-aı» dep aqtaryp, jer betinen qazaq atyn joǵaltpaý úshin arpalyssa, biz búgin turaqty damý jolyna túsken beıbit el retinde tarıhta máńgi qalýdy oılap, «Máńgilik El» ıdeıasyn iske asyrý jolynda eńbek etýdemiz.
Elbasymyz «Tutas túrik eli» ıdeıasynan «birtutas Túrkistan» ıdeıasyna deıingi babalarymyzdyń atqarǵan isterin jalǵastyrý nıetimen Túrik birligi ıdeıasyn táýelsizdigimizdi alǵannan beri aıtyp keledi.
Ǵajaıyp izdenis qana ǵalamat serpiliske negiz bola alatynyn Elbasymyz halyqqa arnaǵan «Qazaqstan joly - 2050: bir maqsat, bir múdde, bir bolashaq» Joldaýynda sarabdaldyqpen baıandap, Qazaqstandyq joldyń ortaq maqsaty, múddesi, bolashaǵy qandaı qorytyndymen túıindeletinin, eń bastysy qandaı el qurýmen tııanaqtalatynyn ashyp, jańa dáýirdiń kemel kelbetin somdady.
«Máńgilik el - ata-babamyzdyń san myń jyldan bergi asyl armany ekenin barlyǵymyz bilemiz. Ol arman - álem elderimen terezesi teń qatynas quratyn, álem kartasynan oıyp turyp oryn alatyn táýelsiz memleket ataný edi. Ol arman - turmysy baqýatty, tútini túzý shyqqan, urpaǵy erteńine senimmen qaraıtyn baqytty el bolý edi. Biz bul armandardy aqıqatqa aınaldyrdyq. Máńgilik eldiń irgesin qaladyq. ...Táýelsizdigimizben birge halqymyz máńgilik murattaryna qol jetkizdi. Biz elimizdiń júregi, táýelsizdigimizdiń tiregi máńgilik elordamyzdy turǵyzdyq. Qazaqtyń máńgilik ǵumyry urpaqtyń máńgilik bolashaǵyn baıandy etýge arnalady. Endigi urpaq - máńgilik qazaqtyń perzenti. Endeshe, qazaq eliniń ulttyq ıdeıasy - Máńgilik el»,- degen Prezıdent N.Nazarbaev óz táýelsizdigimizdi kózdiń qarashyǵyndaı saqtaý arqyly Máńgilik el bola alatynymyzdy atap ótti.
Sońǵy úsh ǵasyrda qazaq dalasynda dúnıege kelgen ultty qozat oılardyń eshqaısysy jasampaz maqsatyn aıaǵyna deıin jetkize almaı, tarıh qoınaýyna ketkenin kári tarıh rastaıdy. Keńestik júıeniń taptyq-partııalyq qatygez saıasaty qazaqtyń betke shyǵar qaımaqtaryn ár túrli aıla-sharǵylarmen qyryp-joıyp, Qazaqstandy órkenıet áleminen alystatýǵa árekettendi. Halqymyzdyń talaı náýbetti artta qaldyryp jetken búgingi bıigi alasarmaı, qazaq eliniń máńgiligine, gúldenýine qyzmet etetin jańa ıdeıa elimizdi álemge tanytyp, halqymyzdyń jasampazdyǵyn jarııa etsin dep tileıik.
«Biz Jalpyulttyq ıdeıamyz - Máńgilik Eldi basty baǵdar etip, táýelsizdigimizdiń damý dańǵylyn Nurly Jolǵa aınaldyrdyq. Qajyrly eńbekti qajet etetin, keleshegi kemel Nurly Jolda birligimizdi bekemdep, aıanbaı ter tógýimiz kerek. Máńgilik El - eldiń biriktirýshi kúshi, eshqashan taýsylmas qýat kózi. Ol - «Qazaqstan-2050» Strategııasynyń ǵana emes, XXI ǵasyrdaǵy Qazaqstan memleketiniń myzǵymas ıdeıalyq tuǵyry! Jańa Qazaqstandyq patrıotızm degenimizdiń ózi - Máńgilik El! Ol - barsha Qazaqstan qoǵamynyń osyndaı uly qundylyǵy», - dep el Prezıdenti N. Nazarbaev Qazaqstan halqyna «Nurly jol - bolashaqqa bastar jol» Joldaýynda ulttyq ıdeıanyń máńgilik mańyzyn ashyp berdi.
Otanǵa degen shynaıy mahabbat, keıingi urpaq aldyndaǵy parasatty paryz atalarymyzdy Uly Jeńiske jetkizdi. Qazaq handyǵyn qurýdan bastalǵan qasıetti borysh «Máńgilik el» ıdeıasyna negiz bolyp, «Nurly jolǵa» ulasty. Kópultty, kópkonfessııaly Qazaqstandaǵy búgingi qol jetken bıigimiz ben alǵan asýlarymyzdyń da qaınar bulaǵy - beıbitsúıgish halqymyzdyń qonaqjaılylyǵy men kishipeıildiligi, tózimdiligi men eńbekqorlyǵy, qazaqtyń dástúrli qundylyqtaryn qadirlegen elimizdi mekendeıtin ár túrli ulttardyń ózara dospeıildiligi sekildi asyl qasıetter.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N. Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna «Nurly jol - bolashaqqa bastar jol» Joldaýynda: «Ótken tarıhymyzǵa taǵzym da, búgingi baqytymyzǵa maqtanysh ta, gúldengen keleshekke senim de «Máńgilik El» degen qudiretti uǵymǵa syıyp tur. Otandy súıý - babalardan mıras bolǵan uly murany qadirleý, ony kózdiń qarashyǵyndaı saqtaý, óz úlesińdi qosyp, damytý jáne keıingi urpaqqa amanat etip, tabystaý degen sóz. Barsha qazaqstandyqtardyń jumysynyń túpki máni - osy!» dep keleshek urpaq aldyndaǵy mańyzdy jaýapkershilikti eskertip, tarıh sahnasynan oıyp óz ornymyzdy alýǵa shaqyrady.
Ata-babalar amanatyna adaldyq - búgingi urpaqtyń mindeti, keleshek urpaqqa taǵylym. Osy amanatty uly maqsatqa aınaldyrsaq, babalardyń aldyndaǵy qaryzymyz ben balalardyń aldyndaǵy paryzymyzǵa qııanat jasamaıtynymyz haq. Qazaqstan álemdegi alyp elderdiń qatarynan óz ornyn alsa, álemge tanylǵan eldiń keleshek urpaqtary el men jerdiń ıesi bolatyndaı namysty bolyp jetilse, ulttyq qundylyqtarymyz urpaqtan-urpaqqa berilip otyrsa, babalar armanynyń oryndalǵany emes pe!?.
