Tátti tosynsyı: Óskemendik fýd-florıst erekshe býketter jasaıdy
ÓSKEMEN. KAZINFORM – Óskemen qalasynda turatyn Álııa Áýbákirova 8 naýryzda anasyna nemese súıiktisine ne syılaýdy bilmeı dep dal bolyp júrgen jigitterge kómektese alady. Fýd-florıst maman keptirilgen jemis-jıdek pen túrli táttilerdi aralastyryp, ádemi býket jasaýmen aınalysady. Kazinform tilshisi mereke qarsańynda ony áńgimege tartyp kórgen edi.
— Tátti býketterdi qashannan jasaı bastadyńyz?
— Osy kásippen aınalysyp júrgenime 2 jylǵa jýyq ýaqyt boldy. Dekrettik demalysqa shyqqan kezim. Bos ýaqytym bar degendeı. Úıde otyryp tabys tabýdyń jolyn izdeı bastadym. Ózim negizinen qoldan jasalǵan tátti býketterge burynnan qyzyǵatynmyn. «Nege maǵan da jasap kórmeske?» degen oı keldi. Qazir ǵalamtorda barlyǵy bar ǵoı. Eshqandaı kýrs satyp almaı-aq, kerek aqparattardy taýyp, sodan úırenip aldym. Dızaın turǵysynan óz ıdeıamdy, jańashyldyǵymdy qosýǵa da tyrystym. Basynda 2 býket jasap, tanystaryma usyndym. Olardyń kóńilderinen shyqty. Sóıtip, iske kirisip ketip, tapsyrys qabyldaı bastadym.
— Tátti býketterdiń qandaı túrlerin jasaısyz?
— 2 túrin jasaımyn. Onyń biri shokoladtardan, ekinshisi keptirilgen jemis-jıdekten turady. Osyndaǵy ekinshi túrine suranys molyraq. Sebebi keptirilgen jemis-jıdek óte paıdaly, ári ádemi shyǵady.
— Bir býketti jasaýǵa qansha ýaqyt ketedi?
— Shokoladty býketti 20 mınýt ishinde jasap shyǵamyn. Al keptirilgen jemis-jıdek býketine kóbirek ýaqyt ketedi. Mólsheri 30-40 mınýtta jasaımyn. Biraq basynda uzaq isteıtinmin. Osy jerde sál túsindire keteıin. Áýeli býkettiń karkasy jasalady. Onyń syrtyn árlep jasaýdyń ár túrli tásilderi bar. Árqaısysyn istep kórdim. Sonyń ústine shokoladty nemese jemis-jıdekti oıýlap qoıý ońaı sharýa emes. Ýaqyt óte kele qolym úırenip, tájirıbe jınap qaldym. Ózime yńǵaıly tásilderdi de taptym.
— Osyndaı býketterdi kóbinese jas jigitter súıikti arýlaryna syılap jatatyn shyǵar?
— Joq. Tapsyrys berýshilerdiń deni — áıelder qaýymy. Máselen, keptirilgen jemis-jıdek býketin analarǵa, ustazdarǵa, jattyqtyrýshylarǵa dep satyp alady. Al shokoladty býketke negizinen er adamdar tapsyrys beredi. Sóıtip óziniń áıelin, súıiktisin qýantady. Osyndaı býketti ata-anasy qyzyna da syılap jatady. Sebebi mundaı tátti syılyq balalardy erekshe qýantady. Ony klıentterdiń lebizinen bildim.
— Al ózińiz ózgege syılyq jasaǵandy jaqsy kóresiz be?
— Syılyqty alǵannan góri syılaǵandy jaqsy kóremin. Ár adamǵa jekeshelep, arnaıylap syılyq alamyn. Jaqyndarymnyń neni qalaıtynyn únemi baqylap júremin. Sosyn týǵan kúninde nemese merekede qýantýǵa tyrysamyn. Ol syılyqty jaı bere salmaı, tosynnan nemese erekshe qylyp bergim keledi.
Odan keıin syılyqty bergennen keıin mindetti túrde adamnyń emotsııasyna mán beremin. Kóńilden shyqty ma, qanshalyqty unady degendeı. Ashyq emotsııa bildirip, rıza bolyp jatsa qatty qýanamyn.
— Syılyq alǵan adam balasynyń bárine unaıtyn shyǵar. Ózińiz qandaı syılyqtardy jaqsy kóresiz?
— Men úshin syılyqtyń baǵasy emes, shyn júrekten jasalyp jatqandyǵy mańyzdy. Nazarsyz qaldyrmaı, kóńilin bildirip jatatyndarǵa alǵysym sheksiz! Olarǵa qýanyshymdy ashyq kórsetemin.
— 8 naýryzǵa oraı áıelder qaýymyna qandaı tilek aıtasyz?
— Názik jandardy merekelerimen shyn júrekten quttyqtaımyn! Árqashan jaınap, qulpyryp, ómirdi ózimizdiń sulýlyǵymyzben sándep júre bereıik. Bir-birimizdi qýantyp, syılyq syılap, ár kúnimizdi mándi ótkizýge tyrysaıyq. Baqytty bolyńyzdar!
— Áńgimeńizge rahmet!
