Tatardyń uly aqyny Ǵabdolla Toqaıdyń qaıtys bolǵanyna 105 jyl
Úsh jasynda ǵana áke-shesheden birdeı aıyrylǵan Ǵabdollany taǵdyr bala kezinen-aq synapty. Biraq, onyń ómirderegin aqtaryp otyrsaq, otty jastyń jigeri muqalmaǵanyna kózimiz jetedi. Aqyn óziniń ǵumyry qamshynyń sabyndaı ǵana bolaryn sezip ketkendeı, ómirge qushtar júrekpen, óleńdi ózgelerden erek súıip, tirliginde tynymsyz eńbek etip ketken eken. Jıyrma jasqa tolmaı turyp, túrik, parsy, arab, orys tilderin meńgergen ol ómirin de, óleńin de týǵan eline arnady. Óleń atty qasıetti ónerge den qoıǵannan bastap, janary sóngenshe sońyna mol mura qaldyryp úlgerdi.
Qazaq ádebıetiniń klassıgi Sábıt Muqanovtyń «Ómir mektebinde» tatar aqynynyń ómir joly týraly birshama tolyq málimet berilgen. Batys Qazaqstandaǵy Oral qalasynda ápkesi baryn estip, Ǵabdolla 9 jasynda sonda jóneltilgen. Ákesiniń qaryndasy Ǵazızanyń qolyna kelgen jetim bala osy jerde ǵana jetilip, qatarǵa qosylǵandaı bolady. Oraldaǵy áıgili ǵulama, Mysyrdyń Ál-Asqar ýnıversıtetin bitirip kelgen Mútıǵolla Týhvatýllınniń «Mútıǵııa» medresesine oqýǵa túsedi. Medrese janyndaǵy orys mektebinen dúnıáýı ǵylymdardy, orys tilin úırenedi. Shyǵarmashylyq talanty jarqyraı ashylady. Tıtteıinen taǵdyrdyń ystyq-sýyǵyn kórip shyńdalǵan Ǵabdolla sol kezden-aq ult isine aralasa bastaıdy. Medresede shyǵatyn «Ál Ǵasyr ál jádıd» («Jańa ǵasyr») qoljazba jýrnalynda Ǵabdollanyń tyrnaqaldy dúnıeleri jarııalanady. Ǵabdollanyń jaqyn dosy ári attasy Ǵabdolla Qarıev «ol medresedegi eń bilimdi, alǵyr shákirt bolatyn» dep eske alǵan.
Qaı jerde de ulylar eń aldymen ultyna qyzmet etedi. Ǵabdolla da jan-tánimen óz ulty úshin, tatar halqynyń múddesi úshin kúresti. 1907 jyldyń kúzinde aqyndyq hám kúreskerlik ataǵy shyǵa bastaǵan 21 jastaǵy Ǵabdolla Qazanǵa qaraı bet alady. Qazaqtyń jazba ádebıetiniń negizin salýshy Abaı bolsa, qamshynyń sabyndaı ǵumyrynda bes tom shyǵarma qaldyrǵan Ǵabdolla Toqaı da tatar aǵaıyndar úshin sondaı dárejede. Ol ómirden ógeılik kórse de, óz halqyna ógeı bala emestigin isimen de, sózimen de dáleldep ketti.
Shıllerden aýdarǵan «Besiktegi bóbek» degen nebári eki-aq jol óleńin Toqaı óz tiline tym erkin aýdaryp, óz janynan kóbirek qosqan. Onyń qosalqy kórkemdik shtrıhtardy, frazeologııalyq jáne ıdıomalyq tirkesterdi kóbirek qoldanǵanyn ańǵarýǵa bolady. Toqaı aýdarma salasynyń tylsym ıirimderine tereń boılap, Krylovtyń alpys bes mysalyn qapysyz tárjimalaıdy. Sondaı-aq, Baıron men Shıllerdiń, Pýshkın men Lermontovtyń óleńderin túpnusqadan sheberlikpen aýdarý - sol tustaǵy ádebıette kezdese bermeıtin qubylys edi. Sábıt Muqanov sol kezde túrki halyqtarynyń ishinde birde-bir aqyn Toqaı sııaqty keń túrde áıgili bola almaǵanyn aıtyp ketken desedi.
Ǵabdolla Toqaı 1913 jyly sáýir aıynda kóz jumǵan. Al aqynnyń naqty qaı kúni dúnıeden ótkeni týraly derekkózder ártúrli jazady. Birinde onyń Klıachkın aýrýhanasynda 2 sáýir kúni keshki saǵat 8-der shamasynda kóz jumǵany aıtylsa. Taǵy birinde 15 sáýir kúni Qazan qalasynda qaıtys bolǵany jazylady. Taǵy bir derekterde aqynnyń qaıtys bolǵany týraly hat 20 sáýir kúni shyqqan gazet betinde jarııalanǵan eken.
Ult úshin talmaı eńbek etken aqynyn halqy da umytqan joq. Búgin de Tatarstannyń óner men ádebıet salasyndaǵy eń úlken memlekettik syılyǵy Ǵabdolla Toqaıdyń atynda ekenin aıta ketý kerek.
