Tasqynnyń shyǵyny 200 mlrd teńgeden asýy múmkin – Erlan Saırovtyń boljamy
ASTANA. KAZINFORM – Májilis depýtattary tasqyn bolǵan óńirlerdi aralap, apat saldaryn joıýǵa atsalysyp júr. Osyndaı maqsatpen Shyǵys Qazaqstan oblysyna saparlap kelgen depýtat Erlan Saırov Kazinform tilshisine suhbat berdi. Shyǵystaǵy ahýaldy kózimen kórip qaıtqan depýtat sý sharýashylyǵyndaǵy búkil respýblıkaǵa tán máseleler týraly tuşymdy oılar aıtty.
«Shyǵysta jaǵdaı kúrdeli, biraq turaqty»
- Qazir depýtattardyń bir toby tasqyn bolǵan óńirlerde júr. Ózińiz de baryp keldińiz. Onyń shyǵyndaryn partııalaryńyz kóterip jatyr ma, álde Májilis bóle me?
- Eń birinshi Májilistiń qarajatynda osyndaı qıyn jaǵdaılarda depýtattardy óńirlerge jiberetin shyǵystar qarastyrylǵan. Keı kezderi «Amanat» partııasy óteıdi. Osy joly Májilis kóterip otyr.
- Tasqyn aımaqtaryna baraıyq dep ózderińiz surandyńyzdar ma? Álde apparattan tapsyrma tústi me?
- Májilis degenniń ózi ujymdy organ ǵoı. Ujym bolyp osyndaı sheshim qabyldadyq. Shuǵyl jaǵdaılarda depýtattar fraktsııa ishinde, keıin fraktsııalar arasynda aqyldasady. Sonyń qorytyndysy boıynsha sheshim qabyldaımyz.
- Shyǵysqa baryp qaıttyńyz. Áleýmettik jeliden joldardyń sapasyn tekserip júrgenińizdi kórdik. Saparyńyzdyń nátıjesinde ne ózgerdi, ne ózgerýi múmkin?
- Abaı oblysy men Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy negizgi máseleniń biri – Qalbataý-Boǵas baǵytyndaǵy joldy salyp bitirý. Ol jol tórt jyl buryn bitý kerek bolatyn. Buryn «KazGer» degen kompanııa bolǵan, olar bólingen qarjyny qoldy qyldy. Qazir kompanııa aýysty. Oǵan deıingi merdiger kompanııanyń basshylyǵy sottalyp ketkenin bilesizder. Jolǵa bólingen qarjynyń bári qaıtty dep jatyr.
Qazirgi merdigerler jyl aıaǵyna deıin joldy ashamyz dep otyr. Ol jerde asfaltqa eki qatpar tóselý kerek. Tym bolmaǵanda sonyń bir qatparyn tósep, joldy ashamyz dep otyr.
- Jobadan bulaı aýytqýdyń tehnologııalyq saldary saraptaldy ma? Tehnologııalyq tizbek saqtalmaı salynǵan jol erteń kópke shydamaı qalyp júrmeı me?
- Ondaı tásil tájirıbede bar. Maıqapshaǵaı-Boǵas aralyǵyndaǵy jaǵdaı da qıyn boldy ǵoı. Sol kezde merdigerlermen kelisip otyryp, keıbir tustarda birinshi qatpary tóselip bitkennen keıin qozǵalysty ashqyzyp otyrdyq. Ekinshi qatpardy shaǵyn ýchaskelerge bólip tósep shyǵýǵa bolady.
- Kún tártibinde turǵan tasqyn máselesine oralaıyq. Shyǵysta qar sáýirdiń ortasynan keıin erip bastaıdy da, maýsymnyń basyna deıin jalǵasady. 2018 jyly qazirgi Abaı jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynyń birneshe aýdanynda tasqynǵa baılanysty jergilikti deńgeıdegi tótenshe jaǵdaı rejımi jarııalandy. Sol kezeńnen jergilikti basshylardyń sabaq alǵany kórine me? Siz sol óńirdi jıi aralaısyz ǵoı.
- Shyǵysta tıisti topan sý, tótenshe jaǵdaılarǵa qarsy ınfraqurylym bar. Osy joly ShQO-da Kókpektiden Samarǵa burylǵan kezde tasjoldy úsh jerden sý alyp ketkenin kórdik. Merdigerler jedel túrde qosymsha qubyrlar qoıyp, qıyrshyq tas, topyraq tasyp, bir jarym kúnniń ishinde joldy ashty.
Shyǵysta tasqyn qaýpi degen burynnan ózekti. Óıtkeni, taýly aımaq bolǵandyqtan ózenderi asaý, qar qalyń túsedi. Buqtyrma degen ózenniń minezi Ertisten de alapat. Sondyqtan, ondaǵan jyldar boıy qalyptasqan tasqynǵa jaýap berýdiń algorıtmi, jadysy bar. Belgili bir ınfraqurylym bar. Qazir jaǵdaı kúrdeli, biraq turaqty dep aıtýǵa bolady. ShQO ákimimen operatıvti baılanystamyz. Kúrshim, Tarbaǵataı, Katonqaraǵaı, Marqakól, Úlken Naryn aýdandarynyń ákimderimen sóılestim. Olar da jaǵdaı turaqty dep otyr.
- 2018 jyly Altaı, Glýbokoe, Shemonaıha aýdandary tasqynnan qatty zardap shekken edi. Bul aýdandarda da asaý ózender bar emes pe?
- Ázirge tynysh. Tynysh bolsyn dep tilep otyrmyz.
- Shyǵystaǵy Ertistiń bastaýy Qytaıda. Oǵan quıatyn qar sýy men muzdyqtar maýsymnyń ortasyna deıin erıdi. Bir jyldary Qytaı Ertisti býyp jatqan tospalardyń sýyn ıgere almaı bizge aǵytyp jibergen bolatyn. Sodan Ertis sýy Óskemenniń kóshelerine de jaıyla jazdaǵan. Jerlesterińiz bıyl da solaı bolmasyn dep alańdap otyr...
- Endi ol halyqaralyq deńgeıde jolǵa qoıylǵan dúnıe ǵoı. Bir-birimizge aldyn ala eskertip, qulaqtandyra otyryp sheshim qabyldaımyz. Shyǵystaǵy eń negizgi másele Marqakól aýdanynyń ahýaly bolyp tur. Qysta ondaǵy eldiń qar qursaýynda qalǵanyn kórdińizder. Sol qar erigen kezde biraz qıyndyq bolýy múmkin. Siz kelerdiń aldynda ǵana aýdan ákiminiń mindetin atqarýshymen sóılestim. Qar birtindep erip jatyr degendi aıtty.
«Bıylǵy tasqyndardyń shyǵyny 200 mlrd teńgeden asatyn túri bar»
- Shyǵystan jalpy aýqymǵa oralsaq. Tasqyndy eńsergennen keıin shyǵyndardy óteý máselesi alǵa shyǵady. Tasqynnyń ekonomıkalyq zardaptaryn eseptep, óteıtin komıssııaǵa depýtattardy qosyp jatyr ma?
- Biz qazir baqylap otyrmyz. Eger másele týyndap jatsa, aralasamyz. Tasqyn búldirgen úıdi memleket salyp berý kerek. Odan keıingi negizgi másele – mal-jan. Ókinishke qaraı, bizdiń keıbir azamattar malyn resmı tirketpeıdi. Biraq tirkelgen mal da, tirkelmegen mal da – halyqtyń tikeleı shyǵyny. Sony qalaı óteý kerek? Osyndaı másele tur. Odan keıin balalar mektepke barmaı qaldy. Olardyń jazǵy demalysy qalaı bolady? UBT-ny qalaı tapsyrady? Bizge Úkimet músheleri kúnde keledi. Osy sııaqty máseleniń bárin solardyń aldyna qoıyp otyrmyz.
- Men aıtyp otyrǵan komıssııaǵa «depýtattar da kirsin» degen talap qoımadyńyzdar ma? Tasqyn kezinde eldiń ishinde bolǵan, halyqtyń janaıqaıyn et qulaǵymen estigen depýtattar ondaı komıssııalardyń ishinde bolý kerek sııaqty?
- Bul bylaı bolady. Qazir komıssııa jumysyna aralaspaımyz. Biraq halyqtan shaǵym tússe, mindetti túrde Úkimettiń nazaryn soǵan aýdartamyz.
- Halyq sonda qaıda shaǵym túsirý kerek?
- Áleýmettik jeli bar ǵoı qazir.
- Shyǵyndy esepteý, óteý algorıtmi áli aıqyn emes sııaqty. Malynan aırylǵan halyqtyń máselesimen tasqynǵa baılanysty qurylǵan respýblıkalyq shtab mamandaryna habarlasyp edik, aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine siltedi.
Erteń mal tirkeýde bolǵannyń ózinde óleksesin tappasa, sýǵa ketken maldyń tasqynnan ólgenin dáleldeý qıyn bolady. Sanıtarııa mamandary ólekseniń kózin joıa bastaıdy. Maldyń syrǵasyn saqtaý kerek bola ma? Tirkeýde joq maldyń shyǵyny qalaı esepteledi? Osynyń bárin surap joldaǵan saýalymyzǵa jaýap ala almaı júrgenimizge bir apta boldy. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligindegiler maldyń shyǵynyn ár óńir ózi eseptep, óteıtinin aıtty. Sonda osy kúnge deıin ortaq bir algorıtm bolmaǵan ba?
- Qazir ólgen maldyń bári sýdyń astynda, balshyq bop jatyr. Bul suraqtaryńyzdyń jaýabyn aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń mamandary aıtý kerek.
- Sizderdiń aldaryńyzdan ondaı algorıtm úlgisi ótken joq pa?
- Profıldi mınıstrlik ókilderin Májiliske shaqyrtyp, naqty máselelerdi qoıyp otyrmyz, bul másele de jetkiziletin bolady.
- Keshe ónerkásip jáne qurylys mınıstrligi tasqyn búldirgen úılerdiń ornyna 80 sharshy metrlik úsh bólmeli úıler men 160 sharshy metrlik qospáterli qorjyn úıler salynatynyn málim etti. Áleýmettik jelide osy qorjyn úı jobasyna qarsy pikir aıtylyp jatyr. «Buryn jeke-jeke turǵan úılerdi bir-birine mińgestirýdiń qandaı qajeti bar? Basqadan únemdese bolmaı ma?» degen pikirlerdi kórip, oqyp otyrmyz.
- Shynyn aıtý kerek, qazir Úkimettiń de jaǵdaıy onsha emes. Bıylǵy tasqynnyń shyǵyny meniń esebim boıynsha 200 mlrd teńgeden asyp keteıin dep tur. Sondyqtan bizge memleketten tys jekemenshik kompanııalardyń da kómegi óte qajet. Dalada qalǵan azamattardyń bári kelesi qysty jyly úıde qarsy alý kerek. Basty másele osy.
«Sý mınıstrligin salaǵa qatysy joq maman basqaryp otyr»
- Jalpy, tasqynnyń saldaryn joıý jumystaryna belsendiler men eriktiler óte jaqsy tartylyp jatyr. Biraq jan-jaqtan bólingen aqshany, Úkimet rezervinen alynǵan dúnıeni, halyqtyń jınap bergen kómegin ádiletti úlestirý isine qarjyger, zańger belsendiler tartylyp jatqan joq. Bizde jemqorlyqpen óz kúshimen kúresip júrgen Dıdar Smaǵulov sııaqty belsendiler bar. Solardy tartýǵa bolmas pa edi? Sizder nege osyndaı bastama kótermedińizder?
- Dıdar Smaǵulov – «Amanat»-tyń janyndaǵy jemqorlyqqa qarsy is-qımyl keńesiniń múshesi. Olar siz aıtqan máselelerdi ózi baryp qadaǵalaımyn dese, eshkim qoı demeıdi. Qazir kerisinshe, jergilikti organdarǵa osy máseleniń bárinde ashyqtyq bolǵany kerek dep oılaımyn. Óıtkeni, bólinip jatqan qarjy men materıal úshin mindetti túrde jaýap alynady.
- «Qazgıdromet» basshylary qazir tasqyn qursaýynda jatqan óńirlerge jeltoqsan aıynan beri birneshe ret dabyldy eskertý jibergenderin aıtty. Ol eskertýlerden nátıje shyqpaı jatqanyn BAQ arqyly, Parlament depýtattary arqyly joǵary jaqqa erterek jetkizýge bolatyn edi ǵoı deıtin ókinish bar. Bálkim mekemeniń jumysyn osy jaǵynan reformalaý kerek shyǵar?
- Bul jerdegi algorıtm aıqyn. Olar ár máseleni Úkimetke, mınıstrge, Prezıdent ákimshiligine, bárine jetkizip otyrady. Dabyldy eskertýdi málimdeýdiń de jabyq jáne ashyq rejımderi bar. Sondyqtan olar óz kanaldary boıynsha jumys istegen. Reformalaý dep otyrsyz ǵoı, meniń oıymsha, júıeni aýystyrý kerek. KSRO kezinde «Qazgıdromet» memlekettik ókiletti organ retinde qalyptasqan, óziniń avıaparki bolǵan, bastyǵy D. Qonaevtyń keńesshisi deńgeıinde bolǵan.
- Demek, memleket basshysynyń keńesshisi degen ókileti bolý kerek deısiz ǵoı?
- Iá. Dinmuhamed Qonaev kún saıyn «Qazgıdromet» basshysynan esep alyp otyrǵan. «Qazgıdromet» qana emes, osy sııaqty saraptama ınstıtýttarynyń báriniń dárejesin túsirip tastaǵanbyz. Osydan keıin memlekettik qurylymdardyń árekettesý tizbegin basqasha qurý kerek bolady.
Odan keıin ınstıtýtsıonaldyq jady degen bar. Bizde qazir sol joq. Mysaly, qazirgi sý resýrstary jáne ırrıgatsııa mınıstri sýǵa múldem qatysy joq adam. Salaǵa esh qatysy joq adam mınıstr bolyp otyr. Aýmaǵy álemde toǵyzynshy oryn alatyn eldiń qaı túkpirinde topan sý bolatynyn sý sharýashylyǵynyń aınalasynda júrmegen adam qaıdan biledi?
- Durys qoı, biraq sol adamnyń kandıdatýrasyn Úkimetke Májilis maquldap berdi emes pe? Sizder de ol jerde boldyńyzdar ǵoı...
- Dál men maquldaǵan joqpyn.
- Siz bolsańyz qarsy bolar ma edińiz?
- Joq, men bolsam osy suraqty qoıatyn edim. «Erteń búgingideı másele bolsa, qalaı jaýap beresińder?» dep suraıtyn edim.
Odan keıingi bir úlken másele – bizge ınfraqurylymǵa kóp qarjy salý kerek. Sý aınalasyndaǵy ınfraqurylymǵa 30 jyldyń ishinde múldem qarajat salynbaǵan. Biz 2,1 mlrd dollar shyǵyndap EXPO-ny ótkizdik. Qazir sol EXPO-nyń paıdasyn kim kórip otyr? Eshkim kórip otyrǵan joq. Al sol aqshany aýyl sharýashylyǵynyń ınfraqurylymyna jibergen bolsaq, qalaı bolar edi? Qazaqstannyń árbir aýdanynda bir-bir iri bóget bar. Olardyń bári qaýsap tur.
- Muny qandaı derekke súıenip aıtyp otyrsyz? Sondaı saraptama bar ma?
- Mysaly, Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Tarbaǵataı aýdanyndaǵy Qandysý, Zaısan aýdanyndaǵy Úıdeneni bilem. Aınalysyp júrgenimizge 4 jyl boldy. Qolymda premer-mınıstrdiń orynbasarynyń qaýlysy bar. «Qarjylandyrý máselesi eki aıdyń ishinde sheshilsin» degen pármen bergen. Eki aıyńyz ne, tórt jyl boldy – áli sheshilgen joq. Dál osyndaı másele búkil Qazaqstannyń árbir aýdanynda bar.
- Siz aıtqan eki qoımanyń máselesi Májilistiń dármensizdigin kórsete me, álde Úkimettiń qulyqsyzdyǵy ma?
- Bul – memlekettik bıýrokratııanyń kesiri. Bıýrokratııa qozǵalmaıdy.
- Taǵy da júıe kináli deısiz ǵoı?
- Joq, premer-mınıstr orynbasarynyń tapsyrmasyn ekonomıka, qarjy mınıstrlikteri áli oryndamaı otyr ǵoı. Úkimet qalaı isteıtinin bilmeımin, biraq bizge óte qomaqty ınvestıtsııa kerek. Bógetterdi jóndeý kerek. Keıbirin tipti qaıtadan salý kerek. Odan keıin kanaldar salý qajet. Qazir topan sý basyp jatyr ǵoı, sonyń marshrýtyn zerttep, kelesi jyly qaıtalansa úlken sý arnalaryna qalaı buryp jiberetinimizdi pysyqtaý kerek. Halyqqa qolaısyzdyq jasamaı jınaqtaý máselesi jáne bar. Sondaı bir ınfraqurylym jasaý kerek, óıtkeni klımat ózgerip tur. Úndistanda, Tynyq muhıt elderinde mýssondyq jańbyrlar úı aıǵa sozylyp jatyr. Qazaqstannyń klımatynda búgingideı tasqyndar jıi qaıtalanýy yqtımal. Osynyń bárine daıyn bolýymyz kerek.
«Tasqynnan zardap shekkenderdiń nesıelik tólemi bir jylǵa shegerilý kerek»
- Klımat dep qaldyńyz ǵoı, keıbir mamandar qazirgideı qubylmaly tabıǵat jaǵdaıynda tasqyndardyń marshrýtyn ótken jyldarǵa qarap boljaý múmkin emestigin aıtyp jatyr. Óıtkeni, bıylǵy tasqyn marshrýttary kelesi jyly basqa jaqtan qubylyp shyǵady deıdi...
- KSRO kezin eske alaıyqshy. Ol kezde de topan sý bolǵan. Biraq zardaby halyqty aınalyp ótetin. Óıtkeni, úılerdi oıpat, eńis jerge salǵyzbaıtyn. Topan sý ótetin tustardyń bárine qurylys túsirtpeıtin. 30 jyldyń ishinde sony jobalaıtyn kartanyń bári joq bolyp ketti. Mamandar saladan ketti de, eshkim eshteńeni bilmeıtin deńgeıge tústik.
Odan keıin aryq tazalaý, qar toqtatý, topan sýdyń baǵytyn buryp jiberý sııaqty gıdrotehnıkalyq jumystar ýaqtyly júrgizilip turatyn. D. Qonaevtyń estelik kitabyn oqysańyz, osynyń bári aıtylǵan.
- Sý sharýashylyǵy ınfraqurylymyna 30 jylda qarjy bólingen joq dep otyrsyz ǵoı. Meniń esimde sý komıtetiniń bir tóraǵasy jemqorlyq boıynsha sottalǵany qalypty. Demek, qarjy bólinbedi emes, bólindi ǵoı. Biraq jelinip ketip otyrdy. Solaı ma?
- Joq, másele mynada. Qytaıdaǵy, Eýropa elderindegi, Amerıkadaǵy gıdrotehnıkalyq qurylystardy kórdińiz be? Orasan qarjy salynǵany kózge uryp turady. Jalpy ınfraqurylymǵa óte kóp qarjy kerek.
Memlekettiń negizgi fýnktsııasy – ınfraqurylymǵa qarjy salyp, gıdro-qurylys, jol, kópir, bóget salý.
Eger ınfraqurylymǵa qarjy salmaıtyn bolsa, osyndaı jaıtty basymyzdan áli talaı ótkizemiz. Ókinishke qaraı, ómirdiń shyndyǵy osy. Bir jaǵynan qoǵamdyq baqylaýdy arttyrý kerek. Ekinshi jaǵynan qarjyny kóbeıtý kerek.
- Sý sharýashylyǵyn damytý tujyrymdamasy qabyldanǵanyn biletin shyǵarsyz. Sol qujatta 2030 jylǵa deıin jańadan 20 sý qoımasyn salý josparlanǵan.«Qazsýshar» mekemesindegi kanaldardyń 60%-y tozypty. 2028 jylǵa deıin 14,5 myń shaqyrym kanaldy betondaý kózdelip otyr. Demek, siz aıtyp otyrǵan dúnıeler burynnan josparda tur ǵoı?
- Ol tujyrymdama qabyldanǵan kezde batystaǵy tasqyn bolmaǵan. Endi qazir bıylǵy tasqynnyń marshrýty men zardabyn esepke alyp, tujyrymdamany sonyń negizinde qaıta ózektendirý kerek bolyp otyr.
- Tasqynnyń saldaryn joıýǵa iri kásiporyndarmen birge bankter de aqsha bólip jatyr. Áleýmettik jelini qarasańyz, jurt sol bólingen aqshanyń dittegen jerine jetetinine senbeıdi. «Bankter aqsha bólgenshe, tasqynǵa ushyraǵan halyqtyń nesıesin keshirip, merzimin shegere turýy kerek» degen ýájder aıtylyp júr. Bul turǵydan Úkimetke ne usynyp jatyrsyzdar?
- Qazirgi jaǵdaıda bankter tasqyn kesirinen dalada qalǵan azamattarǵa biraz keshirim jasaý kerek. Al qomaqty, uzaq merzimdi nesıelerdiń tólem merzimin bir jylǵa deıin shegerý kerek. Keıbiriniń sýda qalǵan úıi nesıege salynǵanyn estip jatyrmyz. Sharýasyn damytýǵa, malyn kóbeıtýge, kólikke kredıt alǵandar bar. Olarǵa belgili bir ótemaqy kerek. Malynan aıyrylyp qaldy, tehnıkasy jaramsyz bolyp qaldy, kásibi toqtap tur. Nesıeni nesimen tóleıdi? Problema óte kóp.
- Durys qoı. Biraq bankter erteń tasqynǵa dep bólgen 500 mln, 1 mlrd teńgeni alǵa tartyp, nesıeni shegerýden, ishinara keshirýden bas tartýy múmkin ǵoı.
- Memlekette «eskerilmegen paıda» deıtin uǵym bar. Mysaly, birneshe bank kezinde memleketten mıllıardtap kómek aldy ǵoı. Sol kómek qazirgi tańdaǵy bıýdjettiń aqshasy bolatyn, ıaǵnı memlekettiń eskerilmeı qalǵan paıdasy edi. Bankterdiń qazir berip jatqan kómegin memlekettiń eskerýsiz qalǵan paıdasy retinde qabyldaý kerek.
- Úkimet músheleri aldymyzǵa kúnde kelip aqyldasyp jatyr dedińiz ǵoı. Tasqynnan zardap shekken turǵyndardyń nesıesine baılanysty qandaı sheshimder usynylyp jatyr?
- Ol da aıtylady.
- Bolmasa, sizderden qandaı usynys aıtyldy?
- Keıbir úıinen, malynan aıyrylyp qalǵan azamattar erteń ómirden túńilip ketpeý úshin jaǵdaıyn túzep berýimiz kerek. Tipti, keıbir nesıelerdi keshirip berý qajet. Biraq bul bir rettik, erekshe jaǵdaı bolýy kerek.
- «Qazgıdromettiń» eskertýine qaıta oralaıyqshy. Eskertýge den qoımaǵan birneshe sheneýnikke qatań sógis berildi. Bul laıyqty jaza ma? Halyq jaýapty basshylardyń qaǵaz júzindegi jazamen qutylyp ketkenin túsinbeı jatqanyn ózińiz de kórip otyrǵan shyǵarsyz...
- Meniń oıymsha, qazirgi ahýal túzelip, bári rettelgennen keıin bul máselege qaıtadan oralamyz. Elde mynandaı moraldik, qarjylyq, gýmanıtarlyq, adamı shyǵyn bolyp jatqan kezde jaýapty adamdar óz taǵdyrymen jaýap berý kerek dep esepteımin.
- Taǵdyrymen jaýap berý degen – qylmystyq jaýapkershilik te qarastyrylý kerek degen sóz be?
- Iá, mindetti túrde.
- Bálkim ózińiz aıtqan saraptama ınstıtýttarynyń dabylyna qulaq aspaǵan sheneýnikterdiń máselesin qylmystyq zańnamaǵa jeke bap etip engizý kerek shyǵar?
- Qazir endi zańdardyń kóbin qaıtadan qaraımyz ǵoı.
- Naqty ózińizge qatysty aıtsańyz, osyndaı usynys engizesiz be? Álde ol jaǵyna bas aýyrtyp otyrǵan joqsyz ba?
- Engizemiz.
Memlekettik materıaldyq rezerv nege qupııa málimetke jatqyzylǵan?
- Tasqynǵa bir judyryqtaı jumylyp qarsy turyp jatqan otandastaryńyzǵa basqa ne aıtasyz?
- Osy jaǵdaıdyń bári rettelgennen keıin aımaqtyq damý baǵytynda úlken reformalar qolǵa alyný kerek. Reformalardyń túpki maqsaty – halyqtyń qoǵamdyq baqylaýyn arttyra otyryp, ákimderge quzyret berý. Ákimderde ınertti materıal alyp, shaǵyn rezervýarlar jasaýǵa bir aı ýaqyt boldy. Biraq eshkim qımyldaǵan joq. Ákimder qımyldaýǵa qorqady. Óıtkeni, zańnan kishkene shalys ketse, prokýratýra jetip keledi. Ókinishke qaraı, zańymyz sondaı. Olar jumys isteýge, sheshim qabyldaýǵa qorqady. Sondyqtan ákimderdiń quzyretin arttyra otyryp, qoǵamdyq baqylaýdy kúsheıtý qajet. Óıtkeni, bárin Astanada otyryp basqarý múmkin emes. Abaı jáne Shyǵys Qazaqstan oblystaryn qarap otyrmyn. Jergilikti ákimderdiń kóbi – jas balalar. Shamasynsha jumys istep jatyr. Biraq qoldarynda sonshalyq bir materıaldyq resýrs joq. Bir kásipkerden traktor surap, bir bıznesmennen ekskavator surap, sharýa sheship júr.
Biz memleketke degen kózqarasymyzdy da ózgertýimiz kerek. Memleket máseleniń bárin jalǵyz sheshe almaıdy. Memlekettiń de quzyreti shekteýli. Odan ári asa almaıdy. Sondyqtan «Qazaqstan úshin ujymdyq jaýapkershilik» máselesin qaraýymyz kerek. Bul bizdiń memleket bolǵannan keıin oǵan men de, siz de jaýap berýińiz kerek.
- Naqty qandaı kózqarasty ózgertý kerek dep otyrsyz? Memleketten kómek suraı bermeý kerek deısiz be?
- Mysaly, aımaqtardaǵy bıznesmender memleketke kóbirek kómektesý kerek. Qazir bıýdjettiń de jaǵdaıy óte múshkil. Sheteldiń tájirıbesin qarasańyz, áleýmettik-ekonomıkalyq máseleniń kóbin bıznesmender óz moınyna alǵan. Ókinishke qaraı, bizde olıgarhtar baı, memleket pen halyq kedeı bop qaldy. Memleket te kedeı halyqtyń qataryna qosyldy. Jaýapkershiliktiń bárin memleketke júkteı bersek, erteń ol qulap tynýy múmkin. Sondyqtan iri bıznesmender jaýapkershilikti bólisý kerek.
- Jaýapkershilikti bólisý dep – kómek kóp bólýdi aıtyp otyrsyz ba?
- Iá.
- Tasqyn aýmaqtaryna bólingen qarjyǵa kóńilińiz tolmaı otyr ma?
- Az ǵoı. Túk berip otyrǵan joq deýge bolady. Memleket olarǵa halyqtyń esebinen qansha ret kómektesti?! Qandaı jeńildikter, múmkindikter jasap berdi?! Onyń bári túspeı jatqan salyq qoı. Halyq sol salyǵynyń qaıtarymyn áli kórgen joq.
- Memlekettik materıaldyq rezerv degen bar ǵoı. Tasqyn bastalǵan kezde meniń redaktsııadaǵy áriptesim sol rezervte «tasqynnan zardap shekken halyqtyń keregine jaraıtyn qansha materıal bar» ekenin surap, saýal joldady. «Bul Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń ishki qujattarymen qupııa málimetke jatqyzylǵan aqparat» degen jaýap aldy. Biz ol jerde áskerı tehnıkanyń sanyn nemese rezerv qoımalarynyń koordınattaryn surap otyrǵan joqpyz. Materıaldyq rezervtegi taýarlardyń kólemi qalaı, nege qupııa ustalýy kerek? Ol salyq tóleýshilerdiń qarajatyna alynǵan dúnıe emes pe? Osy málimetterdi ashyq etýge depýtat retinde kirise alasyz ba? Materıaldyq rezervtegi buıymdar men ónimder qalaı jańalanyp otyratynyn, onyń kólemin, qaıda jumsalyp jatqanyn halyq bilip otyrý kerek dep oılamaısyz ba?
- Tolyqtaı kelisemin. Bul másele boıynsha sıgnaldar bar. Ózińiz de kóterip otyrsyz. Aldaǵy ýaqytta osy másele Májiliste kóteriletine senimdimin. Kóteremin!
