Tarıhı jádigerlerge tyń kózben qaraýǵa múmkindik beretin eleýli oqıǵa - ǵalym
«Elbasy qalamynan shyqqan bul maqalanyń aýqymy áldeqaıda keń. Maqaladan góri eldiń erteńgi rýhanı, mádenı ósýiniń baǵdary, baǵdarshamy dersiz. Ár sóılemde úlken mán bar, oı bar, suryptalǵan sóz, iriktelgen tirkes, kópten tolǵandyryp júrgen oıdyń áserli tolqynysynan týǵan tujyrym bar», - deıdi ǵalym.
Qalamqas Saǵyndyqqyzynyń sózinshe, «Uly dalanyń jeti qyry» - «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń jalǵasy ispetti qundy dúnıe. Prezıdent bul joly ulttyq bolmysymyzdy saqtap, tarıhymyzdy jańǵyrtý jaıyna keńinen toqtalǵan.
«Qazaq halqynyń dúnıetanymynda, dili men tilinde jylqyǵa qatysty ózgeshe fılosofııalyq jáne mádenı júıe qalyptasqan, - deıdi Qalamqas Qalybekova. - Sonyń izi adam men jylqynyń qatar ómir súre bastaǵan baıyrǵy zamannan baıqalady. Ejelgi dáýirlerde-aq qazirgi Qazaqstan aýmaǵy jylqynyń qolǵa úıretilgen mekeni bolǵandyǵyn arheologııalyq qazbalar dáleldeıdi. Jylqy minezdi qazaq ómiriniń árbir belesin ulttyq qundylyqtarmen qatystyra sýretteýi - túp-tamyrymyzdy bilýge, ulttyq tarıhymyzǵa tereń úńilip, onyń kúrmeýli túıinin sheshýge yqpaly tıeri sózsiz. Qazaq halqy jylqyny, eń aldymen, el qorǵany erdiń jan serigi dep dáriptegen. Ulttyq mıfologııadaǵy ıesi qysylǵanda til bitip, aqyl aıtatyn tulparlar (mysaly, «Er Tóstik», «Altyn saqa», t.b. ertegilerde), batyrlyq jyrlardaǵy Qobylandynyń Taıbýryly, Alpamystyń Baıshubary, Qambardyń Qaraqasqa aty, bergi zaman batyrlary Isataıdyń Aqtabany, Amangeldiniń Shalqasqasy ıelerimen birge jyr-ańyzǵa aınalyp, el qurmetine bólengen».
Ǵalymnyń pikirinshe, ata-babamyzdyń jylqy janýaryn eń alǵash qolǵa úıretýi - adamzat órkenıetine qosylǵan qomaqty úles ekeni aqıqat.
«Ulttyq kod - genetıkalyq jadyńnyń bir ushyǵy. Ulttyq kod - eń aldymen, tilde, sosyn dástúrimiz ben saltymyzda, minezimizdi aıqyndaıtyn dilde, ulttyq mádenıette. Qazaq balasynyń taǵylymy mol tarıhynda mádenı-rýhanı bolmysy izgilikpen ádiptelip, qarapaıymdylyqpen shyńdalyp, parasatpen shyraılanǵan. Ulttyq kodymyzda izgilik, adaldyq, perzenttik ınabattylyq, adamgershilik, paryz, etıket, aqyl-parasattylyq keńinen óristegen, molynan qamtylǵan», - dep atap ótti fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty.
Qazaq folklory aýyzdan aýyzǵa tarap, búginge jetkeni aıan. Bir kezde aırandaı uıyǵan osy bir beıkúná qazaq halqy tarıhı sebepterden toz-tozy shyǵyp, álemge tarydaı shashylyp kete bardy. Ádebıeti men mádenıeti de ózimen birge qıyn kúı keshti.
«Qazaq eli táýelsizdik alǵannan keıin baryp basymyzǵa bas qosylyp, sheteldegi qandastarymyzdyń ádebıeti men mádenıeti arnamyzǵa quıyla bastady. Osy úrdisti halyq sanasynda saqtaýda maqalanyń bereri mol», - dep sózin túıindedi Qalamqas Saǵyndyqqyzy.
