Tarıhı otanyn damytýǵa úles qosqan qandastarǵa Prezıdent syılyǵy berilýi múmkin
«Shetelde turatyn etnıkalyq qazaqtardyń áleýeti men múmkindikterin paıdalaný kerek. Osy maqsatta amerıkalyq «Grın kardqa» uqsas «Ata joly» kartasyn engizý usynylady. Bul qujat joǵary deńgeıdegi kásibı maman nemese óz elderinde bıznes-keısterdi sátti iske asyrǵan ári olardy Qazaqstanda júzege asyrýǵa yqylas bildirgen ulty qazaq azamattarǵa beriledi», - dedi Іlııas Ispanov Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıhatynda.
Sonymen birge, Eńbek mınıstrligi tarıhı otanyn damytýǵa qosqan úlesi úshin qandastardy jyl saıynǵy «Paryz» baıqaýy aıasynda Prezıdent syılyǵymen marapattaýdy usyndy.
«Elge keletin qandastar kóshi-qonyn retteý tetikterin jetildirý kerek. ıAǵnı, elimizdegi demografııalyq jáne ekonomıkalyq úrdisterdi eskere otyryp, qujattardy rásimdeýdiń alǵashqy kezeńinde qandastardy eńbek kúshi tapshy óńirlerge qonystanýǵa qosymsha qarjylaı yntalandyrý usynylady», - dedi komıtet ókili.
Mınıstrlik málimetine sáıkes, 1991 jyldan bastap Qazaqstanǵa 1 mln 105,7 myń etnıkalyq qazaqtar kelgen.
2022 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha tarıhı otanyna kelip qandas mártebesin alǵan 17 888 qazaq bar.
Jyl basynan bastap Qazaqstanǵa kelgen qandastardyń jartysynan kóbi (63,5%) Ózbekstannan bolsa, QHR-dan 8,6%, Túrkimenstannan 9,1%, Mońǵolııadan 4,9%, Reseıden 9,9% jáne basqa da elderden 4% qandas bar.
Bıylǵy 1 jeltoqsan boıynsha jumysqa jaramdy etnıkalyq qazaqtar úlesi 59,4%, jumysqa jaramdy jastan kishileri – 26,9% jáne zeınetkerler – 13,7% qurady.