Tarıh ulttyq sanany qalyptastyrady - D. Qydyráli
Oǵan Halyqaralyq Túrki akademııasynyń, Qojahmet ıAssaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti janyndaǵy Eýrazııalyq ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń, Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýty men birqatar shet elderdegi joǵary oqý oryndarynyń belgili tarıhshy-ǵalymdary qatysýda. «Taıaýda Elbasy Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna arnalǵan saltanatty jıynda túrki álemin jaqyndastyrýda tarıhtyń mańyzdylyǵyna, sabaqtastyǵyna jáne tarıhı sananyń ortaqtyǵyna erekshe toqtaldy. Shynynda da tarıh ulttyq sanany qalyptastyrady. Sondyqtan, tarıhty tarıhshylar jazýy kerek. Óıtkeni Atatúriktiń sózimen aıtar bolsaq, tarıhty jazý - tarıhty jasaýmen birdeı. Al biz shyn máninde tarıhty jasaǵan ultpyz. Eýrazııa keńistiginiń sońǵy 4 myń jyldyǵyn alyp qaraıtyn bolsaq, ony túrkilerdiń tarıhynsyz qaraý múmkin emes. Biraq, sońǵy júzjyldyqta tarıhty jazýda olqylyqtar jibergenimiz ózimizge de, basqa da aıan. Óıtkeni, tarıhymyzdy jeńimpazdar jazyp keldi. Degenmen, túrkilerdiń órkenıeti 4 myń jyl boıy óziniń tarıhymen, mádenıetimen, jazýymen erekshelenip keldi. Túrki órkenıeti dúnıeni jaýlap alýshy kóshpeli órkenıet emes, adamzat tarıhynda erekshe oryn alatyn, ǵylym men mádenıettiń damýyna ózindik úles qosqan órkenıet. Muny endi taıǵa tańba basqandaı etip jazý tarıhshylarymyzdyń mindeti. Búgingi jıyn osy baǵytty aıqyndaýǵa, jazý ádistemesin anyqtaýǵa arnalyp otyr», - dedi óz sózinde Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Darhan Qydyráli.
Aıta ketelik, búgingi semınar-praktıkým barysynda oǵan qatysýshylar qoldanystaǵy jáne jańadan aıqyndalǵan muraǵat derekteri negizinde Ortalyq Azııa tarıhyn zertteýdiń ádistemelik máselelerin talqylap, atalǵan salanyń aldaǵy damýyna qatysty basym mindetterdi aıqyndaıdy. Alqaly jıynnyń jumysy odan ári jalǵasýda.
