Tarazda etnosaralyq kelisim taqyrybynda halyqaralyq jıyn ótip jatyr
Konferentsııaǵa etnosaralyq qatynastar, konflıktologııa jáne etnopsıhologııa salasyndaǵy otandyq jáne Reseı, Ýkraına, Ózbekstan, Izraıl jáne Bolgarııadan kelgen sheteldik sarapshylar jáne basqa da tıisti salalyq ókilder qatysýda.
Konferentsııanyń birinshi kúni sarapshylar qaqtyǵystar men narazylyq kóńil-kúılerdiń negizgi sebepteri, zamanaýı qoǵamdardaǵy etnogenezdiń jańa aspektileri, jergilikti deńgeıde etnosaralyq qatynastardy retteýdegi jergilikti atqarýshy organdardyń róli jáne álemdik tájirıbe, etnosaralyq ıntegratsııa salasyndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq saıasat, stýdent jastardyń kóp mádenıetti ortasyndaǵy azamattyq biregeılikti nyǵaıtý, sondaı-aq halyqtyń áleýmettik máselelerin sheshýdegi máslıhattardyń róli taqyryptary talqylanady. Qoǵamdyq kelisim salasyndaǵy memlekettik saıasatty iske asyrýda joǵary oqý oryndarynyń róli, ońtústik Qazaqstannyń etnıkalyq qurylymynyń damý erekshelikteri men keleshegi, ulttyq, násildik, etnosaralyq alaýyzdyqpen kúresýdiń saıası-quqyqtyq aspektileri, etnosaralyq salaǵa áser etetin júıeli problemalar men faktorlar jeke qaraldy.
Konferentsııanyń ekinshi kúni qatysýshylar shekara mańy yntymaqtastyǵy jáne halyq dıplomatııasy, áleýmettik jelilerdegi qaqtyǵystyq jumyldyrý, jahandaný jáne ksenofobııa, qaqtyǵystardy basqarý jáne biregeılik saıasaty, aqparattyq qaýipsizdik, tarıhı sana men ulttyq biregeılikti qalyptastyrýdaǵy qazaqstandyq jáne álemdik tájirıbe, polıetnosty ortadaǵy jastardy toleranttylyqqa tárbıeleýdiń psıhologııalyq mańyzdylyǵy jáne t. b. ózekti taqyryptar qozǵalatyn bolady.
Konferentsııa sońynda qorytyndy qarar qabyldanady.
Aıta ketsek, QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev atalǵan halyqaralyq konferentsııa qatysýshylaryna úndeý joldady.