Tanymal tulǵalardyń paraqshasyna jaǵymsyz pikir jazatyndar kimder – psıholog jaýaby
Ǵalamtor men áleýmettik jeli ómir saltymyzǵa dendep engeli kıberbýllıng máselesi de paıda boldy. Ásirese, áleýmettik jelide oqyrmany kóp blogerler, ánshiler men ártister budan az zardap shegip jatqan joq. Tanymal tulǵalarǵa jaǵymsyz pikir qaldyratyndar kimder? Olar mundaı áreketke ne úshin barady? Osy týraly psıholog Serikgúl Sálıden surap kórdik.
«Áleýmettik jelide jaman pikir jazý arqyly býllıng jasaýdyń túbiri kúndelikti ómirdegi býllıngten bastaý alady. Qazir jańa tehnologııalar damydy, ınternet paıda boldy. Adamdar kúndelikti ómirde ǵana emes, áleýmettik jelilerde aralas-quralas bolady, qarym-qatynas qurady. Sondyqtan qazir kıberbýllıng kóbeıdi. Ekinshi jaǵynan ol adamnyń kózine tike qarap otyrmaǵandyqtan, oıyna kelgendi jaza beredi. Óziniń agressııasyn osy arqyly shyǵarady. Jalpy adamnyń tabıǵaty bireýge shabýyl jasaǵandy, tıiskendi jaqsy kóredi. Arhıteptik deńgeıde adam úlken ańdardy aýlaý úshin ujymdasyp ómir súrdi. Olar alǵashqy qaýymdyq qurylys kezeńde ujymshyl bolmaǵanda, iri ańdy aýlaı almaı, azyqsyz qalatyn edi. Ań olardyń qurbany boldy. Sol sııaqty belgili bir adamǵa tıisken kezde de adamdar qurbanǵa qarsy ujymdasyp, áreket etedi. Máselen, bireýge áleýmettik jelide jaman pikir jazsa, adamdar sony qoldaı ketedi. Birden ujymdasa qalady. Bul ár adamnyń túp sanasynda qalǵan. Tek adamgershilik turǵydan bıik deńgeıge jetken, rýhanı ósýine mán beretin adam ǵana mundaı qadamǵa barmaıdy. Mundaı úrdisti qoǵamdaǵy adamdardyń gýmanıstik ıntellektin ósirý arqyly ǵana toqtata alamyz. Іzgilik, bilim sııaqty qundylyqtar tereńdegen saıyn mádenıet ósip, jaǵymsyz ádetterden aýlaq bola bastaıdy», - deıdi psıholog.
Mamannyń aıtýynsha, jaǵymsyz pikirdi balalyq shaqtan shyǵa almaı qalǵan adamdar jazady.
«Jaman pikir jazatyn adam azamattyq pikirimdi bildirip otyrmyn dep oılaıdy. Biraq bul olaı emes. Ol adamnyń belgili bir damý kezeńderinen ótpegenin kórsetedi. Ásirese, balalar osy arhıteptik deńgeıde ǵana ujymdasa alady. Sondyqtan da balalardyń arasynda býllıng kóp. Al áleýmettik jelide jaman pikir jazatyndar osy bala deńgeıinde qalyp qoıǵannan osyndaı áreketterge barady», - deıdi Serikgúl Sálı.
Psıholog ómirde býllıngtiń túri kóptigin aıtady. Qaı-qaısysy da adamdardyń birige ketýinen týyndaıdy.
«Adamdar arasyndaǵy býllıng áleýmettik jelige ǵana tán emes. Máselen, týystar arasyndaǵy býllıng, ujymdaǵy býllıng, mekteptegi býllıng, ýnıversıtettegi býllıng sııaqty jalǵasyp kete beredi. Nege kelin túskennen keıin kóp máseleler paıda bolady? Ony jamandaýy, namysyna tııýi, ony qurban etý sııaqty jaıttar bolady. Al endi mekteptegi býllıngke keletin bolsaq, bir balany mazaq qylamyz dep bári birigip tatý bola qalady. Adamdardyń ortasynda jek kórý degen bolady. Osy jek kórý sezim bireýge baǵyttalýy kerek. Sondyqtan da ol óziniń qurbanyn tańdaıdy. Ádette ómirdegi qurbandar ózin qorǵaýǵa qaýqary az adamdar bolyp jatady. Al áleýmettik jelidegi tanymal adamdardy kóp adam kóredi. Sondyqtan olardyń arasynan jaman pikir qaldyratyn adamdar shyqpaı turmaıdy. Bireý bastap ketse, basqalary ony ilip áketedi. Internette ózińniń jeke basyńdy jasyryp, pikir qaldyra berýge bolady. Tipti qolaıly. Sondyqtan da tanymal adamdarǵa býllıng kóp», - dep túsindirdi ol.
