Talap hám talaq: Meshitte zańdy neke kýáligi qanshalyqty qatań suralady

ASTANA. KAZINFORM – Sońǵy ýaqytta qoǵamda nekege qatysty ý-shý kóbeıip ketti. Mahrǵa qymbat kólik suraǵan qalyńdyqtar bir tańqaldyrsa, zańdy nekege turmaı, musylmandyq jolmen 3-4 áıel alǵan erkekterge qatysty pikirtalas taǵy bar. «Bireýdiń jeke ómirinde sharýań qansha?» deseńiz de, otbasynyń oırandalýyna, turmystyq zorlyq-zombylyqtyń beleń alýyna, jalǵyzbasty analardyń kóbeıýine ári sýıtsıdtiń jıileýine keri áserin tıgizip jatqanyn moıyndaýymyz qajet.

Iá, musylmandyq neke arqyly shańyraq kóterýdiń zardabyn názik jandylar tartyp otyrǵanyn kórip júrmiz. Ásirese, mahabbatqa basy aınalǵan jas qyzdar súıiktisiniń basqa áıeli, balalary bar ekenin keıin bilip, opyq jep jatady. Bul rette, qoǵamda meshitte neke qıǵan ımam zańdy nekeni dáleldeıtin qujatty qatań talap etý kerek degen pikirler aıtylyp júr.

Osy saýaldy Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy basshylyǵyna joldaǵan edik. QMDB Sharıǵat jáne pátýa bóliminiń mamany Elbek Tasbolatulynyń aıtýynsha, múftııat qabyldaǵan erejege sáıkes, otaý quryp jatqan jubaılardan AHAT-ta tirkelgeni týraly kýálik nemese ótinish bergenin rastaıtyn anyqtama talap etiledi.

«Erejeni qabyldaýdaǵy maqsat — erkektiń de, áıeldiń de otbasyn qurýdaǵy jaýapkershiligin arttyrý. Keı jaǵdaıda dindi ustanǵan azamattar úılenip alyp, keıin «talaq» aıtyp, ajyrasý faktileri kezdesip jatady. Ereje osyndaı jaǵymsyz jaǵdaılardyń aldyn alý úshin de qabyldanyp otyr», - deıdi ol.

Jasyratyny joq, turǵyndar keıbir ımamdardyń bul erejeni qatań ustanbaıtynyna qapaly. Aýyldyq jerlerde meshitke máre-sáre bolyp kirgen jubaılardan zańdy nekeniń suralatynyna kúmán bar. Qalalyq meshitterdiń ózinde de jaǵdaı máz emes. Alysqa barmaı-aq, Qýandyq Bıshimbaev pen marqum Saltanat Núkenovanyń zańdy nekege turmaı, musylmandyq neke arqyly taǵdyr jarastyrǵany belgili. Sonda keıbir ımamdar konvertke qomaqty qarajat salatyn baı-baǵlandardan zańdy nekeni talap etpeı, nekesin qııa bere me?

Jýyrda Almatyda Adam quqyqtary men zańdylyqty saqtaý jónindegi halyqaralyq uıymnyń Qazaqstan bıýrosynyń uıymdastyrýymen «Sharıǵat boıynsha neke jáne toqal alý – áıelder quqyǵyn buzý» taqyrybynda baspasóz máslıhaty ótti. Belsendilerdiń aıtýynsha, QMDB qaraıtyn meshit ımamdary bergen neke qaǵazynyń zańdy kúshi joq. Sáıkesinshe, zańsyz kóp áıel alý faktileri tyıylmaı tur. Onyń zardaby aıtpasa da túsinikti.

Musylmandyq neke týraly saýalymyzdy QR Ádilet mınıstrligine de joldap kórdik.

«Zaıyrly memleket – din memlekettik bılikten bólinetin jáne dinı normalar emes, azamattyq normalar negizinde retteletin qurylymy bar memleket, sondyqtan dinı dástúrler boıynsha jasalǵan neke Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda tanylmaıdy. «Neke (erli-zaıyptylyq) jáne otbasy» Kodeksiniń 2-babyna sáıkes tek memlekettik organdar qıǵan neke (erli-zaıyptylyq) ǵana tanylady. Dinı joralar men rásimder boıynsha qıylǵan neke (erli-zaıyptylyq) tirkeýshi organdarda tirkelgen nekege (erli-zaıyptylyqqa) teńestirilmeıdi jáne tıisti quqyqtyq saldarlar týdyrmaıdy», - delingen mınıstrliktiń resmı jaýabynda.

Kóptegen jubaılar «meshitte neke qıdyrsaq boldy, otbasy atanamyz» degen soqyr senimmen júr. Aınalyp kelgende bul máselede «bılik» memlekettiń qolynda emes, zor jaýapkershilikti ımamdardyń arqalap otyrǵanyn kórip otyrmyz. Endeshe, zańdy nekeni kerek qylmaı, musylmandyq nekege turýǵa nıettengen jubaılardy QMDB ókilderi meshittiń kireberisinen shyǵaryp salǵany jón bolar...