Tal besikten jer besikke deıin: Perzent dúnıe esigin ashqanda
ASTANA. KAZINFORM – 16 naýryz -Naýryznama onkúndigniń úshinshi kúni – Mádenıet jáne ulttyq salt-dástúr kúni. Osyǵan oraınazarlaryńyzǵa ultymyzdyń tal besikten jer besikke deıingi ǵumyryndaǵy mańyzdy salt-dástúrlerin usynylady.
Qazaq halqy dúnıege bir perzent kelse, tek sol perzent kelgen otbasy ǵana emes, búkil aýyl, el-jurt, týys-týǵan túgel məre-səre qýanyp, shashý aparyp, «baýy berik bolsyn» aıtýdy kisilik paryzy sanaıdy.
Perzent dúnıege kelip, ony qundaqtap orap, anasynyń qasyna jatqyzǵan soń, joly, jasy úlken bir əıel shashý shashady. Onda dúnıege kelgen perzent ul bolsa:
– Aıdarynan jele sip,
Atoınatar erbolsyn.
Mańdaıynan kún súıip,
Aqyl-oıy mol bolsyn! – dep jaqsy minez, jarasymdy qasıetter darýyn tileıdi. Al, dúnıege kelgen perzent qyz bolsa, onda:
– JúziAıdaı jarqyrap,
Aýylǵa bolsyn ónege.
Bolyp elge shamshyraq,
Jetik bolsyn ónerge! – dep onyń aqyldy, bilimdi, kórikti, ónerli bolýyn tileıdi.
Bul – ómirge jańa urpaq əkelgen ana men ómir esigin alǵash ashqan perzentke degen qurmet pen ıgi tilek. Sondaı-aq, adamdar arasyndaǵy dostyq pen bereke-birlikti arttyratyn ónege.
Bala ananyń janynda jatsa, ana júreginiń dúrsilin estip tynysh uıyqtaıdy əri bolashaqta meıirli, izgi nıetti bolyp ósedi.
Kindik kesý
Qazaq halqy balanyń kindigin ónegeli, úlgi-taǵylymdy kisiler men qýlyq-sumdyqtan pək jas balalarǵa: «Úlgi-taǵylymdy bolsyn, adal, arly bolsyn» degen nıetpen kestiredi de, kesken jerin myqtap baılap, kindik túbine qoıdyń quıryq maıyn jaǵyp, taza dəkemen kindikti aqyryn bastyryp orap tańyp tastaıdy. Qoıdyń quıryq maıy balany túrli jel-quzdan saqtap, kindikti oraǵan dəkeni kindikke jabystyrmaıdy. Al, kindikti syrtynan bastyryp tańyp qoısa, bala jylaǵanda kindigi syrtyna shyqpaı tez túsip, tez jazylady.
«Kindik sheshe», «kindik əke» bolý
Qazaq saltynda «kindik sheshe», «kindik əke» bolý asa abyroıly is sanalady. Sondyqtan «kindik sheshe», «kindik əke» bolǵysy kelgen kisiler nəreste dúnıege kelmeı turyp-aq, onyń ata-anasyna: «umytyp qalmańyzdar, balańyzdyń kindigin ózim kesemin» dep kúni buryn aıtyp qoıady əri sol kúnnen bastap sol otbasymen jıi qarym-qatynas jasap, túrli jumystaryna qarasyp-qaıyrylysa bastaıdy. Ana bosanǵanda basy-qasynda bolyp, úı sharýalaryna kómektesedi əri balasynyń kindigin kesip, resmı «kindik sheshe» nemese «kindik əke» bolady. Bul salt adamdar arasynda bereke-birlik pen dostyqty nyǵaıtady. Týysty kóbeıtip, óristi keńeıtedi.
Shildehana kúzetý
Shildehana – jańa týǵan bala men jańa bosanǵan ananyń qurmetine jasalatyn oıyn-saýyq. Shildehana kúzetýge, negizinen, bosanǵan ananyń jaqyn mańdaǵy týys-týǵandary men kórshi-qolańdarynyń jigit-jeleń, qyz-qyrqyndary, sondaı-aq, óner súıer úlken-kishi aýyl adamdary keledi. Onda ər kúni keshte el orynǵa otyryp, maldy qora-lap, as-sý iship, at-kólikterdi otqa qoıǵan soń, bosanǵan ananyń úıine jınalyp ən salyp, kúı tartyp, ózara aıtysyp, jańa bosanǵan ana men nəresteni əsem ənmen əldılep, tətti kúımen terbetedi.
Shildehana ədette bir apta, tipti 40 kúnge deıin sham óshirmeı jalǵastyrylady. Shildehana kúzetýdiń ózindik ǵylymı məni bar.
- Jas bosanǵan anamen nəresteniń shoshynyp, túrli júıke aýrýlaryna shaldyǵýynyń aldyn alady.
- Jańa týǵan nəresteniń tunshyǵyp qalýynyń nemese zııandy jəndikterdiń shaǵyp zaqymdap ketýiniń aldyn alady.
- Jas bosanǵan anamen nəreste ən-kúı, óleń-jyr tyńdap, tez sergıdi. Bala bolashaqta izgi nıetti, óner súıgish, aqkóńil, ashyq-jarqyn bolady.
Balaǵa at qoıý
Jańa týǵan balaǵa at qoıý – ómirlik mən-mańyzy bar, asa ıgilikti is sanalatyndyqtan, qazaq halqy balaǵa at qoıýǵa erekshe kóńil bólip, ómir esigin ashqan ərbir perzenttiń atyn jalpaq jurt syılap-qadirleıtin bilikti, qadirli kisilerge qoıdyrýǵa tyrysady. Ədette balanyń atyn el-jurt kóp jınalǵan shildehana ústinde qoıady. Onda atyn qoıatyn balany: «myna balaǵa at qoıyp berińiz» dep kóp ortasynda otyrǵan bilikti kisilerdiń birine ustatqanda, əjeıler oǵan «baı-baqytty bolsyn» dep shashý shashady. Balany qolyna alǵan kisi onyń qulaǵyna: «Seniń atyń – ... !» – dep úsh ret daýystaıdy da, balanyń betin ashyp, kópshilikke kórsetedi. Syrtta azan shaqyrylady. Mine, bul «at qoıý» dep atalady. Tilimizdegi «azan shaqyryp qoıǵan aty» degen sóz tirkesi sodan qalǵan. Balaǵa azan shaqyryp at qoıǵan soń, úlken kisiler aq batalaryn berip bet sıpaıdy.
Qazaq dəstúrinde, meıli týa salyp shetinep ketsin, meıli aı-kúni tolmaı túsik bolyp tússin, adam beınesin qalyptastyrǵan balaǵa at qoıyp, janaza shyǵaryp jerleıdi. Qazaq halqynyń at qoıý daǵdysynyń ózindik mən-maǵynasy jəne ǵylymı negizi bar, ıaǵnı qazaq halqynyń at qoıýyna qarap onyń tanym-túsinigi, salt-sanasy, arman-tilegi, sondaı-aq, etıkalyq talǵamy men ulttyq bolmysy óte anyq baıqalady.
Materıal Aıyp Núsipoqasulynyń «Tal besikten jer besikke deıin» atty kinabyna negizdelip daıyndaldy.
