Tákeı Esetovtiń 100 jyldyǵyna arnalǵan ǵylymı-tanymdyq konferentsııa ótti
Syr óńirinde memleket jáne qoǵam qaıratkeri T.Esetovtiń 100 jyldyǵyna arnalǵan is-sharalar uıymdastyryldy.
Aldymen T.Esetov atyndaǵy №264 mektep-lıtseıiniń aldyndaǵy qaıratkerdiń eskertkishine gúl shoqtaryn qoıý rásimi ótti.
Oblys ákimdigindegi Tákeı Esetulynyń ómir joly men qyzmetine arnalǵan ǵylymı-tanymdyq konferentsııaǵa zııaly qaýym ókilderi, memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, el aǵalary, Tákeı Esetulynyń urpaqtary, týǵan-týystary men úzeńgiles inileri qatysty.
Memleket jáne qoǵam qaıratkerleri Qudaıbergen Sarjanov, Ábdijálel Bákir, Qorqyt Ata atyndaǵy Qyzylorda ýnıversıtetiniń professory Jeńis Sádýaqasuly, Tákeı Esetulynyń balasy Ádilbek Esetov sóz alyp, qaıratker týraly estelikterdi bólisti.
Sondaı-aq, konferentsııada QR Parlamenti Senatynyń depýtattary Aqmaral Álnazarovanyń, Rýslan Rústemovtiń jáne QR Parlamenti Májilisiniń depýtattary Marhabat Jaıymbetovtyń, Murat Ergeshbaevtiń arnaıy quttyqtaý haty oqyldy.Tákeı Esetov 1923 jyly Qazaly aýdanynda dúnıege kelgen.
Almatydaǵy 6 aılyq avıatsııalyq kýrsty bitirip, maıdanǵa attanǵan. 1943 jyly aýyr jaraqat alǵan soń, elge oraldy. Soǵystan keıin, Aral aýdandyq sotynda, memlekettik qaýipsizdik komıtetinde, qarjy bóliminde qyzmet etti.
1957-1985 jyldary Aral aýdandyq partııa komıtetiniń ekinshi hatshysy, Qyzylorda oblysy partııa komıtetiniń bólim meńgerýshisi, Aral aýdandyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy, oblystyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy qyzmetterin abyroımen atqardy.
