Tabysy qaıdan shyqqanyn túsindire almaǵandarǵa mansaptyq jaza qaralady - Májilis

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Búgin Májilistiń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy birinshi oqylymda maquldandy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly korrýptsııaǵa qarsy qatań jáne aıaýsyz kúresti kúsheıtýdi tapsyrdy. Jýyrda oryn alǵan oqıǵalar bul indetti joıý úshin naqty ári júıeli sharalar qajet ekenin kórsetti.

Osyǵan oraı, Memleket basshysy 2 aqpanda Jemqorlyqqa qarsy saıasattyń jańa kontseptsııasyn bekitti. Qujat korrýptsııanyń sebepterin joıýǵa, jemqorlyqqa degen paradıgmany ózgertýge, jaýapkershiliktiń bultartpastyǵyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan. Búgin qaralatyn zań jobasynyń negizgi erejeleri osy Kontseptsııadan bastaý alady», - dedi QR Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń tóraǵasy Marat Ahmetjanov.

Onyń aıtýynsha, zań jobasymen 11 zańnamalyq aktige, onyń ishinde 3 Kodekske jáne 8 zańǵa túzetý kózdelgen.

Agenttik basshysy azamattardyń shyǵyndary zańdy tabysynan negizsiz asyp ketkende qandaı sharalar qabyldanatynyn túsindirdi.

«Birinshisi – zańsyz baıýǵa jaýaptylyq qarastyrý. Usynylyp otyrǵan norma – jemqorlyqqa qarsy is-qımyl júıesiniń negizgi irgetasy dep ataýǵa bolady. Óıtkeni, jasyratyny joq, korrýptsııanyń arqasynda dúnıe jınap, olardy basqalarǵa tirkep, aktıvterdi jasyrý shemasy bárine málim. Al, osy jasyryn baılyqqa zańsyz jolmen ıe bolǵanyn dáleldeý ońaı emes. Sondyqtan, azamattardyń shyǵyndary zańdy tabysynan negizsiz asyp ketse, tıisti sharalar qabyldaý qajet», - dedi QR Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń tóraǵasy Marat Ahmetjanov.

Osyǵan baılanysty, qoldanystaǵy zańnamada kózdelgen 10 paıyzdyq jeke tabys salyǵynan basqa, memlekettik qyzmetshilerdiń jaýapkershiligin kúsheıtý usynyldy. Atap aıtqanda, sheneýnikterdiń shyǵystary men tabystarynyń aıyrmashylyǵy 1000 aılyq kórsetkishten asyp tússe fıskaldyq sanktsııa qaralady. ıAǵnı aıyrmashylyq somasynyń 90 paıyzy ákimshilik aıyppul retinde tárkilenedi. Degenmen árbir jaǵdaıda shyǵyndardyń zańdylyǵyn túsindirýge bárine múmkindik beriledi. Al eger sol aıyrmashylyq jyldyq tabystan asyp jatsa jáne onyń qaıdan shyqqanyn túsindire almasa, mansaptyq jaza qaralady. Ol degenimiz - memlekettik qyzmetten úsh jylǵa teris sebeptermen bosatylady.

«Jalpy, negizsiz baıýǵa jaýapkershilik engizý – deklaratsııanyń qısyndy jalǵasy. Ózderińiz bilesiz, deklaratsııa tapsyrý merzimi kezeńderge bólingen. Birinshi kezeńde – memlekettik qyzmetshiler. Olar byltyr kiristerin kórsetti. Endi tabystary men shyǵystaryn salystyrý bastalady. Ekinshi kezeńde – 2023-2024 jyldar: memlekettik mekemeler men kvazısektordyń qyzmetkerleri. Úshinshi kezeńde – 2024-2025 jyldar: zańdy tulǵalardyń basshylary men quryltaıshylary. Sońǵy kezeń – 2025-2026 jyldary deklaratsııany qalǵan azamatttardyń barlyǵy tapsyrady. Sodan keıin ǵana barsha halyqtyń aktıvteri men múlki týraly belgili bolady. Jaýaptylyq týraly norma qoldanysqa enedi», - dedi M. Ahmetjanov.

Budan bólek, sybaılas jemqorlyq faktileri týraly habarlaǵan azamattardy qorǵaý júıesi jetildiriledi.

«Zańnamada mundaı tulǵalardyń eńbek quqyqtaryn qorǵaý sharalary qaralmaǵan. ıAǵnı, jumys barysynda qýdalaný táýekeli bar», - agenttik basshysy.

Osyǵan baılanysty ol tıisti túzetýler eskerilgenin jetkizdi.

«Birinshiden, habarlaýshylardyń eńbek qatynastary salasyndaǵy quqyqtaryn qorǵaý. Olarǵa qatysty tártiptik shara qoldaný máselesin alqa otyrysymen qaraý múmkindigin belgileý. Bul rette, mundaı sheshim ádil jáne ashyq bolý úshin mindetti túrde otyrysqa Agenttiktiń ókili shaqyrylady. Ekinshiden, korrýptsııa týraly habarlaǵan adam jónindegi málimetti qupııa retinde saqtaý, al ony jarııa etken úshin qylmystyq jaýapkershilikti qarastyrý. Atalǵan sharalar áshkereleýshi adamnyń quqyqtaryn qorǵaýǵa kepildik beredi», - dedi agenttik basshysy.


Сейчас читают
telegram