Sybaılas jemqorlyqty túbi jeńemiz

ASTANA. QazAqparat - Memleket basshysy usynǵan «100 naqty qadam» Ult josparyndaǵy «Jemqorlyqqa qarsy kúresti kúsheıtý, sonymen birge, jańa zańnamalar ázirleý» bóliginde kórsetilgen tapsyrmalardy júzege asyrý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamenti «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl týraly» zań qabyldady, dep jazady Aıqyn.

Qazir bul zańdy barlyq quzyrly organdar basshylyqqa alyp jumys istep jatyr. Jambyl oblysy Jýaly aýdandyq sotynyń bas mamany Dýlat DOSYBAILYMEN osy másele tóńireginde áńgime órbitken edik.  

- Dýlat Serikuly, sybaılas jemqorlyqpen kúres tek quzyrly organdardyń ǵana mindeti emes, korrýptsııamen búkil qoǵam bolyp kúresý qajet degen qaǵıdaǵa qalaı qaraısyz? Zańger retinde sybaılas jemqorlyqqa qatysty jalpy oıyńyzdy aıtsańyz? 

- Sybaılas jemqorlyq faktilerine jol bermeý jumystaryn kúsheıtý maqsatynda kúndelikti jumys barysynda Qazaqstan Respýblıkasynyń «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres týraly», «Memlekettik qyzmet týraly», «Memlekettik satyp alý týraly», «Memlekettik múlik týraly» jáne t.b. zańdary únemi paıdalanylyp, basshylyqqa alynady. 2014 jyldyń 7 naýryzyndaǵy «Memlekettik satyp alý týraly» zańyna engizilgen ózgerister men tolyqtyrýlar eskerilip, búgingi kúni jumys barysynda qoldanylýda. Búginde sybaılas jemqorlyqqa jol bermeý memlekettiń odan ári tabysty damýy úshin sózsiz ba­sym­dyq. Sybaılas jem­qorlyqtyń kez kelgen kórinisteri qoǵamnyń múddesine zardabyn tıgizip jáne memlekettiń ekonomıkalyq ósýine kóp kedergi keltiredi. Sondyqtan da bizdiń elimiz sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl máselelerinde halyqaralyq tájirıbelerge súıenip ártúrli sharalar men modelderdi úılestirip otyrýymyz qajet. 2014 jylǵy tamyzda qurylǵan Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi biregeı organ. Ol memlekettik qyzmet salasyndaǵy menedjment, memlekettik qyzmet kórsetý sapasyn baǵalaý jáne baqylaý, sybaılas jemqorlyqty eskertý men onyń aldyn alý, quqyq qorǵaý qyzmeti sekildi jumys baǵyttaryn úılestiredi.

- Qazaqstan Respýblıkasynyń «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres týraly» jańa zańynyń burynǵy zańnan artyqshylyǵy men tıimdi jaqtary nede dep bilesiz?

- Budan buryn sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl júıesi jemqorlyqtyń saldarymen ǵana kúresýge jáne kináli adamdardy jazalaýǵa baǵyttalǵan bolatyn. Qazir eldiń sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasatyna eleýli túzetýler engizilýde. Atap aıtqanda, jemqorlyqqa qarsy is-qımyldaǵy basty nazar onyń aldyn alýǵa, mem­leket pen qoǵamnyń kúshin sybaı­las jem­qor­lyq­ty barynsha azaıtý jolyna ushtastyrýǵa baǵyttalǵan. Osy baǵyttaǵy keshendi is-shara 2014 jylǵy jeltoqsanda qabyldanǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń  2015 - 2025 jyldarǵa arnalǵan sybaılas jemqorlyqqa qarsy strategııasynda kózdelgen. 
2015 jylǵy sáýirde osy strategııany iske asyrý jónindegi Úkimettiń jospary bekitildi. Onda aldaǵy úsh jyl ishindegi kóleńkeli ekonomıka men sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jónindegi sharalar anyqtaldy. Sonymen qatar Elbasymyz usynǵan «100 naqty qadam» Ult josparyn iske asyrý maqsatynda kásibı memlekettik apparat qurý men sybaılas jemqorlyqty barynsha azaıtý - basym baǵyttardyń biri bolyp belgilendi.
Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl máselelerindegi keshendi kózqarasqa «Memlekettik qyzmet týraly», «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl týraly», «Qoǵamdyq keńester týraly», «Aqparatqa qol jetkizý týraly», «Jalpyǵa birdeı deklaratsııalaý týraly», «Memlekettik satyp alý týraly», «Memlekettik aýdıt jáne qarjylyq baqylaý týraly», «Aqparattandyrý týraly», sondaı-aq Kásipkerlik jáne Etıka kodeksteri sııaqty birqatar zańnamalyq aktiler arqyly qol jetkizildi.

- Dýlat Serikuly, sizdiń oıyńyzsha, memlekettik qyzmetkerlerdiń bilimine, alatyn jalaqylaryna, qyzmettik satymen joǵarylaýyna kóńil bólý sybaılas jemqorlyqtyń elementterine tosqaýyl bola ma?

- Memlekettik qyzmetti reformalaýdyń jańa kezeńi mansaptyq jolǵa aýysýdy jáne memlekettik apparatqa kadrlardy irikteý men jyljytý úderisterin keshendi ózgertýdi qalaıdy. Sonymen qatar jańa tetikter merıtokratııa qaǵıdalaryn kúsheıtýge, memlekettik qyzmette esep berý men sybaılas jemqorlyqtan tys basqarý apparatyn qurýǵa baǵyttalǵan. Memlekettik qyzmetke irikteý men mansaptyq joǵarylaý kezinde bilimine jáne jumys ótiline qoıylatyn talaptarmen qatar, mańyzdy talaptar - qyzmetshilerdiń atqaryp otyrǵan laýazymdary boıynsha naqty mindetterin tıimdi atqarýǵa qajetti quzyretteriniń bolýy. Mundaı tásil Qazaqstanda birinshi ret qoldanylatyn bolady. Atalǵan reforma sheńberinde sybaılas jemqorlyqqa jol bermeý máselelerine de úlken mán berilýde. Memlekettik qyzmet kórsetý sapasyn arttyrý boıynsha júıeli jumystar júrgizilýde. Atap aıtqanda, «Memlekettik kórsetiletin qyzmetter týraly» zańǵa saı memlekettik organdar memlekettik qyzmetterdiń bıznes pen halyq qamy úshin baǵyttalýyn qamtamasyz etedi, qyzmet kórsetý standarttary bekitiledi. Bul úshin qazirgi ýaqytta memleket kórsetetin qyzmetterdiń elektrondy formatyna aýysýy boıynsha belsendi jumystar júıeli túrde júrgizilýde.

- Jańa Kásipkerlik kodeks kásipkerlerdi sybaılas jemqorlyqtan qanshalyqty qorǵaıdy? Para alý, para berýge májbúrleý faktilerine qatysty sot organdary tarapynan jaza qoldaný ózgerdi me?

- Jańa Kásipkerlik kodeks memleket pen kásipkerlik sýbektileriniń ózara qatynastaryn naqty retteýge, olardyń quqyqtary men zańdy múddelerin qorǵaýǵa baǵyttalǵan. Jemqorlyqqa qarsy is-qımyl salasynda jeke kompanııalardyń áreketterine kózqaras aıqyndaldy. Buǵan qosa, aǵymdaǵy jyldyń basynan qoldanystaǵy tórt jańa Qylmystyq, Qylmystyq-protsestik, Qylmystyq-atqarýshylyq jáne Ákimshilik quqyqbuzýshylyq týraly kodekster aıasynda memlekettik apparatta sybaılas jemqorlyqqa jol bermeý jónindegi keshendi sharalar qolǵa alyndy. Paraqorlyqtyń barlyq túrleri boıynsha jazanyń balama sharalaryn engizýdi jańalyq retinde atap ótken jón, ıaǵnı alynǵan paranyń mólsherine saı eselep aıyppul salý amaly halyqaralyq standarttarǵa sáıkes keledi.

-  Elimizde sybaılas jemqorlyqty túbirimen joıýǵa arnalǵan osyndaı keshendi sharalar júrgizilip jatyr, nátıjesi qandaı bolady dep oılaısyz? 
-  Sybaılas jemqorlyqty keleshekte túbegeıli jeńemiz degen úmit bar. «El senimin er aqtar, er senimin el aqtar» demekshi, Elbasy bastamasyn Qazaqstan halqy qoldap, órkenıetti 30 eldiń qatarynan kórinýge maqsat qoıýda. Bul maqsatqa jetý úshin memlekettik qurylymdardy kásibılendirmeı, sapasyn kótermeı, memlekettik qyzmetti jemqorlyqtan taza ustamaı alǵa jyljý, ózimiz kózdegendeı álemniń ozyq 30 eliniń qatarynan kóriný múmkin emes. Ult josparyn baǵdar etken Qazaqstan halqy qazir barlyq salany jahandyq daǵdarystan shyǵynsyz shyǵaryp, damý jolyn ońtaılandyrýdy izdeýde.

-  Jergilikti jerlerde korrýptsııamen kúres qalaı júrgizilýde, bıylǵy jyly qansha adam sybaılasqan jemqorlyq babymen sot aldynda qylmystyq jaýapqa tartyldy? 
-  Jýaly aýdandyq sotynda 2016 jyldyń 9 aıynda, sybaılas jemqorlyqqa qatysty 2 qylmystyq is qaraldy, bul qylmystyq ister boıynsha aıyptalýshylar zań aldynda sottyń sheshimimen tıisti jazalaryn aldy. Bul bir jaǵynan azamattardyń sybaılasqan qylmystarǵa barmaýyna, para alýdyń aldyn alýǵa óz úlesin qosady. Halyq muny bilý kerek, osyndaı qylmysqa qatysty Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna saı laıyqty jazalar kózdelgen. Oǵan keıbir azamattar kóńil aýdarmaıdy, tek sot protsesinde ǵana ókinedi. Eger ol zańmen jazalanatynyn bilse ondaı qylmysqa barmas edi, tek basyna is túskende ǵana opyq jep, óziniń ómirine balta shapqanyn, otbasynyń obalyna qalǵanyn túsinedi. Biz, qoǵam bolyp sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alyp, ondaı jaǵdaılarǵa jetkizbeýimiz qajet. 
Osy baǵytta memlekettik deńgeıde keshendi jumystar atqarylyp jatyr. Ult jospary - «100 naqty qadamnyń» 13-qadamynda jemqorlyqqa qarsy kúresti kúsheıtý týraly naqty kórsetip aıtty. Onda jańa zańnamalar ázirleı otyryp, memlekettik qyzmet isteri jáne jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń qurylymynda jemqorlyq quqyqbuzýshylyqtyń júıeli túrde aldyn alý jáne saýyqtyrý úshin jemqorlyqqa qarsy arnaıy bólim qurý dep kórsetilip otyr. Memlekettiń sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasatynyń tıimdiligi birinshi kezekte, negizgi býyny sot tóreliginiń minsiz júıesi bolyp tabylatyn quqyqtyń ústemdigin qamtamasyz etý júıesine baılanysty. Naqtylap aıtsaq, sot júıesine degen senimdi arttyrý - sot tóreligin iske asyrýdyń sapasyn jaqsartý úshin sýdıalardyń qyzmetindegi sybaılas jemqorlyqty boldyrmaý únemi baqylaýda turady jáne bul baǵyttaǵy jumystar oryndalýda.
-  Áńgimeńizge raqmet!