Sút quramyndaǵy tabıǵı maıdyń ornyna arzan almastyrǵyshtar qosylǵany anyqtaldy
Bıylǵy jarty jyldyń qorytyndysy boıynsha zerttelgen 166 synamanyń 32-si maı-qyshqyl quramy boıynsha «Sút jáne sút ónimderiniń qaýipsizdigi týraly» tehnıkalyq reglament talaptaryna sáıkes kelmeıtini belgili boldy, ıaǵnı tabıǵı qospalardyń ornyna almastyrǵyshtar qoldanylǵan.
Bul ónimder zertteýge halyq tutynatyn taýarlar sapasynyń monıtorıngi negizinde túsken. Jalǵan ónimder tiziminde Qyrǵyzstan, Reseı jáne Qazaqstannyń sút ónimderi bar, sáıkessizdikterdiń 78%-y otandyq ónimge tıesili.
Sary maı, sút jáne qaımaqta talapqa saı kelmeý deregi basymyraq. Bul ónimderdiń tańbalarynda tabıǵı qospalar paıdalanylǵandyǵy kórsetilgenmen, zertteý barysynda almastyrǵyshtar anyqtaldy.
USO basqarma tóraǵasynyń birinshi orynbasary Sádýaqas Baıǵabylovtyń aıtýynsha, jalǵan ónim jasaýdyń eń kóp taralǵan tásilderiniń biri – qymbat súttiń maıyn neǵurlym arzan ósimdik maılarymen (palma, soıa jáne basqa da maılarmen) nemese janýar maılarymen (sıyr eti, shoshqa eti, balyq maıy) ishinara ne tolyq aýystyrý.
Sondaı-aq, Sádýaqas Baıǵabylov jasandy sút ónimderin merzimdi paıdalaný A jáne D dárýmenderiniń jetispeýine ákelip, bul sońynda eresekterde osteoporoz, balalarda rahıt týdyrýy múmkin ekendigine nazar aýdarady. Ásirese, balalarda allergııalyq reaktsııalardyń barlyq túrlerin týdyrýy yqtımal.