«Sulý Syrdan - Arý Astanaǵa»: elordada Qyzylorda oblysynyń óner kúnderi ótti
Astanadaǵy "Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda" Qyzylorda oblysynyń mádenıet jáne óner kúnderi «Sulý Syrdan - Arý Astanaǵa» atty gala- kontsertpen qorytyndylandy, dep habarlaıdy Qyzylorda oblysy ákimdiginiń baspasóz qyzmeti.
Elordalyqtar eń aldymen saraı foıesindegi «Syr óńiri – Túrki órkenıetiniń altyn besigi» atty kórmemen tanysty. Kórmege aımaqtyń jetistikteri men áleýmettik-ekonomıkalyq damýyn sýretteıtin qundy eksponattar qoıylǵan. Ásirese, arheologııalyq qazba jumystary kezinde tabylyp, jańǵyrtýdan ótken "Shirik-Rabat saq jaýyngeri"," Syǵanaq hanshaıymy" músinderin, aıtys óneriniń aqtańgeri Muhtar Nııazovqa berilgen "Altyn dombyrany" jáne ózge de jádigerlerdi tamashalaýshylar legi kópke deıin tolastamady.
Syr óneriniń saltanatyn kórýge QR Parlamenti Senaty Tóraǵasynyń orynbasary Jaqyp Asanov, QR Premer-mınıstriniń orynbasary Tamara Dúısenova, memleket jáne qoǵam qaıratkerleri Qyrymbek Kósherbaev, Gúlshara Ábdiqalyqova, oblys ákimi Nurlybek Nálibaev, Parlament depýtattary, zııaly qaýym ókilderi arnaıy keldi.
Gala-kontsertte Syr boıynan shyqqan tanymal estrada ánshileri Jeńis Seıdollauly, Elena Ábdihalyqova, Jeńis Ysqaqova, Mádına Sádýaqasova, Ǵalymjan Narymbetov, Quralaı Meırambek án shyrqady. Sondaı-aq, Turmaǵanbet atyndaǵy halyq aspaptar orkestri, bıyl ǵana qurylǵan sımfonııa orkestri, «Syr samaly» vokaldy-aspapty, «Tomırıs» bı ansamblderi, Syr óńirindegi jyraýlyq mektepter ókilderi, taǵy da basqa talanttar óner kórsetti.
Kontsert Qyzylordanyń gımnine aınalǵan E.Ábdihalyqovanyń «Syr elim» ánimen ashyldy.
Turmaǵambet atyndaǵy halyq aspaptar orkestri Aral aýdanynyń týmasy, kúıshi, kompozıtor Murat Sydyqovtyń «Batyr baba» kúıin oryndady. Ekranda shejireli óńirde tarıhı tórt astananyń bolǵandyǵyn baıandaıtyn beınetýyndy kórsetildi.
Syr boıyndaǵy Nurtýǵan, Jıenbaı, Sársenbaı jyraý, Nartaı án-jyr mektepteriniń maqam-sazdary dombyramen, syrnaımen, qobyzben oryndaldy. Nurtýǵan jyr mektebiniń ókili Sholpan Bımbetova, Jıenbaı jyr mektebiniń ókilderi Rýslan Ahmetov, Kúnsulý Túrikpen, Nuraı Ertalapqyzy, Sársenbaı jyraýdyń urpaǵy Maıra Sársenbaeva, Nartaı án mektebiniń ókili Aqmaral Noǵaıbaeva jáne Marat Súgirbaı, bala jyraý Nóser Aıdosuly Astanaǵa jyr shashýyn arnady.
Túrkitildes elderge ortaq Qorqyt babamyzdyń qobyz sarynyn búginge jetkizgen qylqobyzshylar Qorqyttyń «Qońyr» kúıin oryndasa, ánshi, «Qazaqstan daýysy» mega jobasynyń jáne halyqaralyq baıqaýlardyń jeńimpazy Quralaı Meırambek jergilikti aqyn Ońtalap Nurmahanovtyń sózine jazylǵan Ramazan Taımanovtyń «Qorqyt-qobyz» ánin shyrqady.
Astanalyq kórermen Óner merekesinde tuńǵysh ret eki orkestrdiń aıtysyn tamashalady. Kásibı óner ıelerinen quralǵan Turmaǵambet atyndaǵy halyq aspaptar orkestri jáne jaqynda tusaýy kesilgen sımfonııa orkestri álem klassıkteri men qazaq kompozıtorlarynyń shyǵarmalaryn oryndady.
Qazirgi kezde Syr boıynda dástúrli ónermen qatar, klassıkalyq mýzyka janry da óz bıiginen oryn aldy.
Kontserttiń klassıkalyq bóliminde solıster 5 tilde álemdik týyndylar sherýin jasady. Qazaqtyń án ónerin álemdik sahnalarda nasıhattaǵan Maǵjan Amanjolov, Maqsat Maqulbekov, Aqylbek Tabynbaev, Symbat Tasbergenova jáne jerlesterimiz Bıbigúl Januzaq, Ulpan Ábdikárimova, Almat Izmanbetov, Ashat Bólebaı klassıkalyq shyǵarmalardy sharyqtatty.
Kontserttik baǵdarlamaǵa túrli janr, zamanaýı kollaboratsııalar, etno-modern stılinde óner kórsetip, qazaq kúılerin basqa aspaptarmen súıemeldep, keńistigin keńeıtken baıanıst-akkordeonıst, halyqaralyq baıqaýlardyń laýreaty, Syr eliniń týmasy Ǵalymjan Narymbetov te shaqyryldy. Ol sımfonııa orkestriniń súıemeldeýimen frantsýz kompozıtorynyń týyndysyn oryndady.
Al "Syr sandýǵashtary" balalar toby Rınat Gaısınniń «Astana» ánin elordalyqtar nazaryna usyndy.
Merekelik gala-kontserttiń estrada bóliminde Syr boıynan shyqqan tanymal estrada ánshileri, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkerleri Jeńis Seıdollauly, Jeńis Ysqaqova, Mádına Sádýaqasova elordaǵa arnalǵan ánderdi shyrqasa, jergilikti ónerpazdar Jalyn Júsipov, Aısulý Ábdi, Arýjan Tóreǵalı, Erlan Sadyqov orkestrler súıemeldeýimen E.Ábdihalyqovanyń «Qazaq eli» týyndysyn asqaqtatty.
Astana sahnasyndaǵy Syr ónerpazdarynyń kontsertinde anshlag boldy. Dástúr men klassıkany, estradany ushtastyrǵan, erekshe kóńil-kúı syılaǵan ónerpazdarǵa elordalyq kórermen tik turyp qoshemet kórsetti.
Eske salsaq, Qyzylorda oblysynyń mádenıet jáne óner kúnderi aıasynda elordalyqtar N.Bekejanov atyndaǵy qazaq akademııalyq mýzykalyq drama teatrynyń repertýaryndaǵy Sh.Aıtmatovtyń «Jámılá» dramasyn, R.Otarbaevtyń «Narkom Júrgenov» spektaklin tamashalady.
