«Sultanmahmut Toraıǵyrovtyń ádildik fılosofııasy» taqyrybynda adaldyq saǵaty ótti
Sultanmahmut Toraıǵyrov – qazaq klassıkalyq ádebıetinde uly Abaı qalyptastyrǵan kórkemdik dástúrlerdi baıytyp jalǵastyrýshy sýretker. Ol óz zamanynyń eń mándi, kókeıkesti máselelerin kóterip, óziniń kórkem qoltańbasyn, qoǵam men adam ómirindegi alýan shyndyqtar kórinisin shyǵarmalaryna arqaý etti.
«Qarańǵy qazaq kógine órmelep shyǵyp kún bolýdy» arman etken Sultanmahmut Toraıǵyrov búkil ǵumyryn halyq aǵartý isi men eline qyzmet etýge arnaǵan.
Sultanmahmut poezııasy – aqyndyq sheberliktiń, ultjandylyqtyń, azamattyqtyń mektebi. Aqyn óziniń sanaly, saıası, jazýshylyq ómirin:
«Shyndyqtyń aýylyn izdep tústim jolǵa,
Razymyn, ne kórsem de osy jolda
Sharsharmyn, adasarmyn, shaldyǵarmyn,
Biraq bir tabamyn dep, kóńilim sonda», – dep jyrlap, ómir boıy osy sertin oryndaý jolynda qyzmet istedi: óziniń halqyna óner, bilimniń shyńyna shyǵý arqyly erkindik, baqyt izdedi.
Aqynnyń bel sheship jazý isimen aınalysqan kezderi qazaq halqynyń tarıhynda óte bir aýyr jyldar edi. Ol mádenıeti ozyq, ekonomıkasy damyǵan elderdiń joǵary jetistikterin ýaǵyzdap, jańalyqtyń jarshysy bola bildi. Sol sebepten aqyn «Búgingi jastarǵa oqý mindet, bar qıyndyqty tek qana ǵylym jeńbek» degen úlken oı tastap:
«Qarańǵy qazaq kógine,
Órmelep shyǵyp, kún bolam
Qarańǵylyqtyń kegine
Kún bolmaǵanda kim bolam?», – dep jazdy.
Aqyndy tolǵandyrǵan máseleler búgin de ózektiligin joǵaltqan joq. Avtordyń pikirinshe, ádildik qana adamdardy «ózara talasýdan», «adamnyń kóz jasynan» jáne «qan tógýden» qutqara alady. Ádildik – bul «baqyt pen kúshtiń kilti».
Onyń sózderi jas urpaq úshin baǵdar jáne máńgilik temirqazyq bolyp qala bermek.
