Sýarý maýsymy: sáýir-mamyr aılarynda Shardara sý qoımasyna quıylatyn sý kólemi eki esege artty

ASTANA. KAZINFORM - Qazaqstan úshin memleketaralyq deńgeıde bekitilgen lımıtter men transshekaralyq sý nysandary jumysynyń boljamdy rejımi Túrkistan, Qyzylorda jáne Jambyl oblystarynyń eginshilerin maýsymda egindik sýmen ysyrapsyz qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.

QR Úkimetiniń baspasóz qyzmeti taratqan málimetterge qaraǵanda, Ózbekstan tarapymen qol jetkizilgen ýaǵdalastyqtarǵa sáıkes Shardara sý qoımasynyń tolý kórsetkishi bıyl 300 mln m3-ke ulǵaıtyldy jáne 4,8 km3 deńgeıinde qaldy, mamyr aıyndaǵy ortasha sý aǵyny 350 m3/s (2023 jyly 90 m3/s) qurady.

Shardara sý qoımasyna sáýir-mamyr aılarynda barlyǵy 1,4 km3 sý quıyldy, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 2 esege artyq.

«Dostyq» kanalynyń qazaqstandyq bóligine sý berý lımıti 922 mln m3 kóleminde belgilengen.

Qazaqstan, Tájikstan jáne Ózbekstan bıylǵy shilde-tamyz aılaryna arnalǵan «Bahrı Tochık» sý qoımasynyń jumys rejımi kestesine qol qoıý pysyqtalýda, bul atalǵan eki nysandy kepildi sý berýdi qamtamasyz etýge múmkindik beredi.

Qyrǵyzstan Respýblıkasynyń (Kırov, Orto-Tokoı) sý qoımalarynyń gıdrologııalyq boljamdary men qazirgi tolý kórsetkishin eskere otyryp, Qazaqstan úshin Talas ózeni arqyly 380 mln m3 kóleminde sý berý bekitildi, bul ótken jylǵy deńgeıden 44 mln m3 artyq.

Bıyl Shý ózeninen bizdiń elimizge 180 mln m3 kólem sý alý kózdelgen, bul 2023 jylǵy kórsetkishten 26 mln m3 artyq.

Qazaqstandaǵy sýarmaly jerdiń jalpy aýdany bıyl 1,5 mln ga quraıdy, onyń negizgi bóligi aldaǵy jazda ystyq ári qurǵaq aýa raıy boljanyp otyrǵan ońtústik óńirlerge tıesili. Sýarý jumystary bastalyp ketti, sýmen jabdyqtaýdyń bekitilgen kólemi vegetatsııalyq kezeńniń sapaly ótýin qamtamasyz etedi dep kútilip otyr.

Sý tasqyny jaǵdaıyna baılanysty elimizdiń soltústik, ortalyq, batys jáne ishinara shyǵys aımaqtarynda sý qoımalary orta eseppen 70-ten 90%-ǵa deıin toltyryldy. Qazaqstanda barlyǵy 405 sý qoımasy bar, olardyń tolyq syıymdylyǵynyń jıyntyǵy 14 997,9 mln m3 quraıdy. Sý qoımalaryndaǵy bul kólem aýyl sharýashylyǵy men ónerkásipte paıdalanylady.

Respýblıkanyń sýǵa qajettilikterin eskere otyryp, Qyzylorda, Jambyl, Túrkistan, Batys Qazaqstan jáne Aqmola oblystarynda jańa sý qoımalaryn salý josparlanǵan. Búginde Túrkistan oblysynda «Báıdibek ata» sý qoımasynyń qurylysy júrip jatyr.

Sý qoımalaryn salý boıynsha eki joba memlekettik saraptamanyń qaraýynda. Taǵy bes nysan boıynsha jobalaý-smetalyq qujattama daıyndalyp, jaqyn arada saraptamaǵa jiberiletin bolady.