Sý tasqyny, shirkeı, quryltaı: Túrkistan oblysynda qoıan jylynda qandaı eleýli oqıǵalar boldy
Túrkistan oblysy úshin qoıan jyly tótenshe oqıǵalarǵa toly boldy. Qysty kúni qatty borannan joldar jabylyp, jolaýshylar jolda qalsa, shilińgir shildeniń aptap ystyǵynda aımaqta shirkeı qaptap ketti, dep habarlaıdy Kazinform.
Qoıan jyly bastalysymen 35 000-nan astam abonent jaryqsyz qaldy
Jyl bastalysymen qarly boran saldarynan birneshe aýylda elektr jelileri úzilip, isten shyqty. Túrkistan qalalyq 109 biryńǵaı baılanys ortalyǵyna elektr jaryǵyn qaıta jaǵý máselesimen 518 abonet habarlasqan. Sondaı-aq, Sozaq, Otyrar, Saýran aýdandarynda 35 000-nan astam abonent jaryqsyz qaldy.
Al, qańtar aıynda jaýǵan qatty nóser oblystyq mańyzy bar KH-57, Sozaq-Qarataý baǵytynda ornalasqan kópirdi buzyp ketti. Syrdarııa ózeniniń jaǵalaýynda ornalasqan toǵaıly alqaptardy sý alý qaýpi týyndady. Aýa raıynyń kúrt sýytýyna baılanysty Syrdarııa ózenine joǵarydan 1000 m3 sý túsken. Sol sebepti ózen boıynda muz qatyp, ózen jaǵasyndaǵy ózekterge sý jaıylǵan jáne barlyq magıstraldyq kanaldar arqyly kólderdi sý aldy.
«Shardara» sý qoımasynyń merziminen buryn tolýy da qaýip tóndirdi.
Kómirdiń bolmaýynan jylyjaılardaǵy ónimder úsip ketti
Túrkistan oblysynda 167 sharýaǵa tıeseli 36 gektar jylyjaıdyń konstrýktsııasy qar salmaǵyn kótere almaı, jaramsyz kúıge tústi. Sondaı-aq, birshama jylyjaı ıeleri kómirdiń joqtyǵynan jylyjaılaryn jylyta almaǵan. Saldarynan pisip úlgermegen ónimdi qoqysqa tastaýǵa májbúr boldy.
Sol sebepti Túrkistan oblysynda kómir tasymaldaýda kemshilikterge jol bergen basshylar sógis aldy.
Túrkistan qalasyna erekshe mártebe berý máselesi qaraldy
Túrkistan qalasyna erekshe mártebe berý baǵytynda zerdeleý jumystaryn júrgizý jónindegi jumys toby quryldy. Alǵashqy jıynyn ótkizip, birshama máselelerdi sarapqa saldy. Mádenıet jáne týrızm basqarmasy ókilderiniń usynystary tyńdaldy. Túrkistan qalasy ákimdigi tarapynan bastalǵan jumystar da baıandaldy. Jumys toby quramyna engen basqarma basshylary men ókilderi, sáýletshiler de pikirlerin aıtty. Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesin qorǵaý, «Túrkistan qalasyna erekshe mártebe berý» boıynsha usynystar jınaqtaý jónindegi bastapqy qadamdar da saralandy.
Báıdibek aýdanynda 36 usaq mal sý astynda qaldy
Mol jaýǵan jańbyr men qardyń jyldam erýi saldarynan óńirdegi bes aýdanda 20 eldi mekendi sý aldy. 27 kóshe men 234 úıdiń aýlasyna sý kirdi. Jergilikti atqarýshy organdar men TJD qyzmetkerlerimen 200-den astam turǵyn qaýipsiz jerge kóshirildi. 790 usaq mal qutqaryldy.
«Sholaqqorǵan – Shaıan» jolynda tasqyn sý nópiri «Toyota Camry» kóligin joldan shyǵaryp jibergen. Kóliktegi eki adam der kezinde qutqaryldy. Dál osyndaı jaǵdaı Arys qalasynda da boldy. Munda sý ortasynda qalǵan «Nıva» kóliginen 5 jolaýshy qaýipsiz jerge evakýatsııalandy. Túrkistan oblysyndaǵy sý tasqynynan oblystyq mańyzy bar 10-nan astam avtojol zaqymdaldy. Báıdibek aýdanynda 36 usaq mal sý astynda qaldy.
Keıbir aýdandaryn shirkeı basty
Shirkeıdiń kóptigi sonsha, turǵyndar betterin tumshalap alýǵa májbúr boldy. Áleýmettik jelide jarııalanǵan vıdeo avtorynyń aıtýynsha, shirkeıler jumyrtqa ashqan qyrǵaýyldyń balapandaryn jep qoıǵan.
«Tipti, qoıan kójekteri men tóldegen sıyrdyń buzaýy jáne jylqylardyń qulyndary ólip ketip jatyr», - dedi avtor.
Al, atalǵan máselege resmı túrde jaýap bergen Otyrar aýdanynyń ákimdigi eldi mekenderde jándikter men ózge de zııankesterge qarsy dárileý, dezınsektsııalaý jumystary júrgizililip jatqanyn jetkizdi.
Sondaı-aq, shirkeımen kúres Arys qalasynyń aýmaǵynda da júrdi. Qala ákimdigi baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, eki kezeń boıynsha iske asatyn jumystar adam kóp shoǵyrlanatyn aımaqtardan bastalǵan.
Elimizdegi eń úlken jylyjaı kesheniniń irgetasy qalandy
Keles aýdanynda elimizdegi eń úlken jylyjaı kesheniniń kapsýlasyn qoıý rásimi ótti. 500 gektar aýmaqta ornalasatyn ónerkásiptik jylyjaılar jobasy «EKO-kýltýra» kompanııasynyń qoldaýymen júzege asyty.
Munda negizinen qyzanaq pen qııar ósirilmek. Zamanaýı jylyjaı kesheni jylytý júıesi men salqyndatýdy, jaryq rejımin, tamshylatyp sýarýdy, atmosferadaǵy kómirqyshqyl gazynyń mólsherin basqaratyn zamanaýı avtomattandyrylǵan klımattyq baqylaý júıesimen jabdyqtalady.
Ulttyq quryltaı ótti
Prezıdent janynan qurylǵan Ulttyq quryltaıdyń ekinshi otyrysy Túrkistan qalasynda uıymdastyryldy. Eki kún boıy qoǵamdaǵy ózekti máselelerdi talqylaǵan qoǵam qaıratkerleri men Parlament depýtattary, qoǵamdyq keńester músheleri men BAQ basshylary jáne sarapshylar ózindik usynystaryn jetkizdi.
Alqaly jıynnyń alǵashqy kúninde «Qoǵamdyq konsolıdatsııa», «Mádenıet. Óner. Rýhanııat», «Bilim jáne ǵylym» jumys sektsııasyna bólingen sala mamandary el ishindegi máselelerdi kóterip, sheshý joldaryn da usyndy.
Jumys sektsııalary otyrystarynyń qorytyndysy boıynsha Ulttyq quryltaı músheleriniń usynystaryn memlekettik organdarmen birlesip iske asyrý jónindegi is-sharalardyń arnaıy jospary ázirlenetin boldy.
Al, ekinshi kúni Túrkistanǵa barǵan Memleket basshysy búkil túrki dúnıesine tanymal ǵulama Qoja Ahmet ıAsaýıdiń jáne osynda jerlengen tarıhı tulǵalardyń rýhyna taǵzym etip, Quran baǵyshtady.
Sodan soń, Ulttyq quryltaıdyń negizgi otyrysyna qatysty.
Qańly dáýirine tıesili qundy jádigerler tabyldy
Ońtústik Qazaqstan Memlekettik Pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń arheologııalyq jasaǵy «Ordabasy» memlekettik tarıhı-mádenı qoryǵynyń qyzmetkerlerimen birlese otyryp, qańly dáýirine tıesili kóne qorym ornyn tapty. Ashyq aspan astyndaǵy nysan Ordabasy aýdanyna qarasty Qaraspan aýyly mańyndaǵy ornalasqan.
Qorymdaǵy dálizdiń uzyndyǵy 8,5 metr bolsa, tereńdigi - 4 metr quraıdy. Jerleý kamerasynyń tereńdigi - 5,2 metr. Mamandardyń aıtýynsha, mundaı tereńdiktegi qorymdar buryn-sońdy bul aımaqta kezdespegen.
Sondaı-aq, arheolog ǵalymdar júrgizgen qazba jumystarynyń barysynda Saryaryq aýyly mańyndaǵy úńgirden 2 myń jyl burynǵy altyn syrǵa taýyp alǵan. Bul qundy áshekeıdiń jer astynda jatqanyna qansha jyl ótse de synyn joǵaltpapty. Sondaı-aq, kóne qorymnan 400 monshaqtan turatyn alqa men kúmis saqına jáne kirpik boıaýǵa arnalǵan buıymdar shyqqan. Odan bólek, qazba jumystarynyń barysynda keramıkalyq zattar da tabyldy.
Bir áýlettiń 11 adamy sýǵa ketti: Marqumdardyń eń úlkeni 40 jasta, eń kishisi 6-da bolǵan
Sýǵa batyp ketken turǵyndardyń barshasy Kóksaraı aýylynda turatyn bir áýlettiń adamdary. Tipti tekteri de birdeı. Marqumdardyń eń úlkeni 40 jasta bolsa, eń kishisiniń jasy 6-da bolǵan.
Oqıǵa Otyrar aýdanyndaǵy Syrdarııa ózeninen ótetin kópir mańynda boldy. Sýǵa ketkenderdiń barlyǵy 4 aǵaıyndynyń otbasy músheleri, olar tyıym salynǵan jerge shomylýǵa barǵan.
Sondaı-aq, Túrkistan oblysynda bir kún ishinde 4 bala sýǵa ketip, qaıtys boldy. Oqıǵa Keles, Ordabasy, Tólebı, Jetisaı aýdanynda tirkeldi.
Saryaǵashta 5 jasar qyzdyń ólimi eldi dúrliktirdi
Oqıǵa 13-shilde kúni boldy. Kúdikti spırttik ishimdik ishken mas halde óziniń úıine kele jatyp, oınap júrgen 5 jastaǵy qyzdy aýlasyna aldap kirgizgen. Sodan, kúsh qoldaný arqyly jas balaǵa seksýaldyq sıpattaǵy zorlyq-zombylyq áreketterdi jasaǵan. Odan ári, asa aýyr qylmysyn jasyrý úshin qyzdy ashana pyshaǵymen kókiregi men ish-aýmaǵynan birneshe ret shanshylap-keskilep óltirgen.
Sot úkimi Shymkent qalasy Sáýle yqshamaýdanynda ornalasqan ICh-69 mekemesinde oqyldy.
48 jastaǵy sottalýshy «Adam óltirý» jáne «Seksýaldyq sıpattaǵy zorlyq-zombylyq áreketteri» baby boıynsha kináli dep tanylyp, qalǵan ómirin temir tordyń ar jaǵynda ótkizetin boldy. Sondaı-aq, oǵan kastratsııa jasalyp, 100 mln teńge kóleminde moraldyq ótemaqy tóleýge mindetteldi.
Túrkistan oblysynda 4 aýdannyń ákimi saılandy
Túrkistan oblysyndaǵy saılaý ótken 4 aýdanda da úsh kandıdattan baq synady.
Halyqta saılaýǵa belsendi qatysty. Tipti, keı saılaý ýchaskelerinde kontserttik baǵdarlama qoıylyp, jergilikti ónerpazdar ásem ánder oryndap, kópshiliktiń yqylasyna bólendi. Al, ulttyq kıimde kelgen ájeler men kelinder ózara sabaqtastyqtyń úlgisin kórsetti.
Nátıjesinde Báıdibek aýdanynda kásipker azamat qarsylastaryn jeńip shyqsa, Shardara aýdanynda máslıhat tóraǵasy qyzmetin atqarǵan depýtat joǵary upaı jınady. Al, Sozaq, Maqtaaral aýdandarynda saılaýshylar buryn ákim qyzmetin atqaryp kelgen kandıdatqa qoldaý bildirdi.
Túrkistandyq sharýalar ekzotıkalyq jemisterdi ósirýdi qolǵa ala bastady
Elimizdegi mol kólemde banan óndiretin alǵashqy kásiporyn Saıram aýdanynda salyndy. Munda túrkııalyq «Gen group Qazaqstan» kompanııasy 5,3 ga jerge jylyjaı keshenin salyp, banan otyrǵyzǵan. Ósiriletin banan sorty arnaıy Qazaqstannyń klımattyq jaǵdaılaryna beıimdelgen.Kásiporyn basshysy Tımýr Ýteshov aldaǵy ýaqytta mango, avokado syndy jemis túrlerin óndirýdi josparlap otyrǵandyǵyn jetkizdi.
Qazaqstannyń 20 mıllıonynshy turǵyny Jetisaı aýdanynda dúnıege keldi
35 jastaǵa Gúlmıra Іztileýova Asyqata aýrýhanasynda Álimhan esimdi sábıdi dúnıege ákeldi. Bul Shakenovter otbasyndaǵy 4-bala. Náresteniń salmaǵy 3400 gr, boıy 51 sm bolyp týylǵan.
Anasy Gúlmıra «Jeńis» jalpy orta mektebinde bıologııa pániniń muǵalimi bolsa, ákesi Erǵalıdiń turaqty jumysy joq.
Ázirge jas otbasy «Dıplommen aýylǵa» baǵdarlamasy boıynsha shalǵaıdaǵy aýyldarǵa barýǵa nıettenip otyr.
Túlkibasta Tótenshe jaǵdaı jarııalanyp, Kentaýda JEO isten shyqty
Qatty jeldiń saldarynan Kentaý qalasynda 10 nysanǵa zaqym keldi. Onyń ishinde 6 mektep, 1 balabaqsha, 2 kóp qabatty turǵyn úı, 1 jylyjaıdyń shatyry ushyp, terezeleri synǵan jáne syrtqy qaptamalary túsip qalǵan. Sondaı-aq, Kentaýdaǵy jylý energo ortalyǵy 10 mınýtqa óship qalyp, bir qazandyq isten shyqty. Saldarynan qaladaǵy kóp qabatty turǵyn úıler birneshe kúnge jylýsyz qaldy.
Túlkibas aýdany ákiminiń №11 sheshimimen jergilikti aýqymdaǵy tabıǵı sıpattaǵy tótenshe jaǵdaı jarııalandy.
Túrkistan oblysynyń kóp bóliginde, ásirese, taýly aýdandarda qarly burqasyn boldy. Aýa-raıynyń nasharlaýyna baılanysty qatty jel men boran saldarynan respýblıkalyq jáne oblystyq joldarda beketter qoıyldy. Qutqarýshylar jolda adasyp ketken 300-ge jýyq adamdy qutqardy.
