Sý betinde júgirip, ottan ótken: Shymkentte Shaolın mektebiniń shákirti turady

ShYMKENT. QazAqparat – Shymkent qalasynyń týmasy Bolatbek Nurmanov ómiriniń úsh jarym jylyn Gýanchjoýdaǵy Shaolın ǵıbadathanasynda ótkizgen. Ol Qytaı jerinde qoıan-qoltyq urystyń qyr-syryn meńgerip, monastyrdaǵy ustazdardan dáris alǵan, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Áskerı qyzmettegi Bolatbek Nurmanov 1980-shi jyldary ataqty Shaolın ǵıbadathanasyna qyzmet babymen barǵan. Aspan asty eline jetken soń, sondaǵy shákirttermen sharshy alańǵa shyǵyp, kúsh synasqan. Tipti, chempıonattarǵa qatysyp, jeńis tuǵyrynan da kóringen. «Bul ómirimdegi umytylmas sátterdiń biri», - deıdi bıyl 68 jasqa tolatyn B.Nurmanov.

«Jas kezimde sportpen shuǵyldanǵan bolatynmyn. Jaıaý taý tasty kezip monastyrǵa jettim. Ondaǵylar meni synap kórgen soń, birden qabyldady. Bala kúnimde sportpen shuǵyldanǵandyqtan, synaqtardan qınalmaı óttim» - deıdi ol.

Keıinnen Bolatbek Nurmanov monastyrda túrli jattyǵýlardy jasaýdy úırenedi. Saýsaqty tirep keýdeni jerden kóterý, sý betinde júgirý, ottan ótý, bir aıaqpen turý sekildi ádis-tásilderdi tez-aq meńgerip alady. Qasyndaǵy zamandastarymen jekpe-jekke túsip, ózara myqtyny anyqtaıdy. Qylyshtyń ornyna taqtaı ustap tóbelesedi.

Onyń aıtýynsha, sý betinde 4,5 metrge deıin júgirip ótýge bolady.

«Ǵıbadathanada úsh tásildi úırendim: «Qara mysyq», «Bogomol», «Kobra». Keıin 1981 jyly ý-shý boıynsha Qytaıda ótken álem chempıonatyna qatystym. Onda qarsylastarymdy oısyrata jeńip, álem chempıony atandym. Eń sońǵy kezdesý qytaılyqpen ótti. Óte aýyr boldy. Esimnen bir ret tanyp ta qaldym. Al sońynda ony esinen tandyrdym. Tipti ornynan tura almaı qaldy», - deıdi ol.

Bolat Nurmanov Shaolın ǵıbadathanasynan qylysh, shynjyrly taıaq jáne arnaıy formasyn alyp kelgen. Qylyshty restavratsııalaý úshin ustaǵa tapsyrǵan. Al shynjyrly taıaq úıinde saqtaýly tur. Kıgen kıimin shákirtterine syılaǵan.

«Men kóp shákirt tárbıeledim. Shaolın mektebinde úırenip kelgen tásilderimdi jastarǵa úırettim. Alǵashqyda úıde jattyǵatynbyz, keıin tabıǵat aıasyna shyqtyq. Shákirtterimniń barshasy da bıikterden kórindi. Úmitimdi aqtady. Eshbiri tóbelestiń tásilderin jaman jolǵa paıdalanǵan joq. Men soǵan qýanamyn» - deıdi ol.

Qarııa qazir de kúndelikti jattyǵýlar jasap, ý-shý-dyń baıyppen jasalatyn ádis-tásilderin qaıtalap turady. Al qoldan jasalǵan aspaly tulypty kúnde uryp-turý – úırenshikti isi.