Stýdenttik jataqhana salatyn ınvestorlarǵa jeńildik jasalady
Mınıstrliktiń málimetinshe, JOO jáne kolledj stýdentteri úshin jataqhanalar salý kezinde bir orynǵa memlekettik tapsyrystyń mólsheri 122 AEK-ten 195 AEK-ke deıin, Almaty qalasy úshin 144 AEK-ten 230 AEK-ke deıin kóbeıdi, memlekettik tapsyrysty ornalastyrý merzimi 8 jyldan 6 jylǵa deıin qysqartyldy. Aldyn ala jasalǵan kelisimge sáıkes 2025 jylǵa deıin 75 jańa jataqhana salý josparlanǵan.
«Bul shara bıyl kúzde óńirlik kásipkerler palatasynda ótken Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi ókilderiniń áleýetti ınvestorlarmen jáne bıznes ókilderimen kezdesýleriniń nátıjesinde ázirlendi. Atap aıtqanda, ınvestorlar memlekettik tapsyrysty ornalastyrý tetiginiń qoldanystaǵy sharttary bıznes úshin tıimsiz ekenin, sonymen qatar qurylys materıaldary, qurylys-montajdaý jumystary qunynyń ósýi, sondaı-aq ekinshi deńgeıdegi bankterdegi paıyzdyq shyǵyndaryna bola táýekel etpegen», - dep jazdy vedomstvodan.
Jalpy, jataqhana salý boıynsha memlekettik tapsyrysty ornalastyrý jónindegi jańartylǵan tetik oryn tapshylyǵyn ǵana sheshpeıdi, sondaı-aq uzaq merzimdi perspektıvada mynadaı áleýmettik-ekonomıkalyq nátıjeler alýǵa múmkindik beredi:
- Jataqhanalardyń nysanaly qurylysy men paıdalanýyna ketetin bıýdjet qarajatyn únemdeý, sáıkesinshe memlekettik bıýdjet nysanaly qurylysqa bir mezgilde ketetin shyǵyndarǵa urynbaıdy;
- Bolashaqta bıýdjet esebinen salynǵan jataqhanalardy paıdalanýda shyǵyndar bolmaıdy;
- Jataqhananyń qurylysy kezinde ýaqytsha jumys oryndary, jumysyn bastaǵanda jańadan turaqty jumys oryndaryn qurýdy yntalandyrý. Demek, bir jataqhana salý kezinde 100-den 400-ge deıin jumys orny ashylady.
Memleketten beriletin tólemder merzimi aıaqtalǵannan keıin jańa obekt qurylys salýshynyń menshiginde qalatynyn atap ótý mańyzdy. Jalǵyz shart - jyljymaıtyn múlikke tirkeletin quqyqta 20 jylǵa deıin obektiniń nysanaly maqsatyn ózgertýge bolmaıdy. Budan bólek, ınvestorlarǵa stýdenttik jataqhanalardy salý jáne rekonstrýktsııalaý boıynsha banktik qaryzdardy «Damý» kásipkerlikti damytý qory arqyly sýbsıdııalaý múmkindigi berildi. Jeke sektor úshin kredıtteýdiń sońǵy mólsheri «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasymen - 7% jáne «Bıznestiń jol kartasy – 2025» baǵdarlamasymen 6% quraıdy.