Statıdiń Qazaqstandaǵy alaıaqtyǵy týraly ispen baılanysty belgııalyq sottaǵy jańa sheshim
Bul týraly QR Ádilet mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti habarlady.
Bul 2010 jyly Qazaqstanǵa qarsy talap-aryzdardy bastaǵan eki moldovan kásipkeri Anatol jáne Gabrıel Statıdiń sátsiz talpynystarynyń kezektisi. Statı Shvetsııadaǵy tórelik arqyly Qazaqstannan 4 mıllıard AQSh dollaryn talap etti, alaıda olarǵa 500 mıllıon AQSh dollary uıǵaryldy. Osy qarajattyń ishinen 199 mln AQSh dollary gaz óńdeý zaýyty qurylysyna ketken shyǵyndarmen baılanysty bolǵan tárizdi.
Keıinnen, AQSh-ta bólek sot protsedýrasy arqyly alynǵan qujattar arqyly Qazaqstan Statıdiń talaptary iri alaıaqtyqqa negizdelgendigi jóninde dálelder aldy. Shvetsııa tórelik sheshimniń kúshin joımaı jáne alaıaqtyq faktisin tipti máni boıynsha eskermegenine qaramastan, Anglııanyń Joǵary soty usynylǵan dálelderdi teksere kele, ótken jyldyń maýsym aıynda tórelik sheshim alaıaqtyq jolymen alynǵandyǵy týraly jetkilikti túrde bastapqy dálelder bar degen qorytyndyǵa kelgen. Sondaı-aq, aǵymdaǵy jylǵy qazan aıyna alaıaqtyqtyń máni boıynsha tyńdaý ótkizýdi belgiledi. Osydan keıin Statı jeti elde májbúrli túrde oryndaý boıynsha adam aıtqysyz naýqan bastap, Qazaqstannyń Ulttyq bankine jáne Ulttyq qorǵa tıesili 22 mlrd AQSh dollarynan astam soma kólemindegi aktıvterge aldyn ala tyıym saldy, bul soma olardyń talaptarynan anaǵurlym asyp túsedi.
Belgııalyq sot ýaqytsha tyıym salý Statıdiń talaptary men shyǵyndarynyń somasymen ǵana, atap aıtqanda 530 mln AQSh dollarymen shektelýi kerek dep uıǵara otyryp, Statıdiń strategııasyn shaıqaltty, bul Qazaqstannyń Ulttyq bankine tıesili shamamen 21,5 mlrd AQSh dollary mólsherindegi aktıvterinen shekteýdi alyp tastaýǵa ákeledi. Budan basqa, belgııalyq sottyń uıǵarýynsha, tyıym salý úshin negizdiń bar-joqtyǵyn naq aǵylshyn sottary sheshýi tıis. Qazaqstan Respýblıkasy men Qazaqstannyń Ulttyq banki tyıym salynǵan qarajattyń qalǵan bóliginen shekteýdi alyp tastaý úshin Anglııada tıisti áreketter qabyldaıtyn bolady.
Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstri Marat Beketaevtiń aıtýynsha: «Tyıym salynatyn qarajatty ulǵaıtý jáne bul rette úshinshi tulǵalardy qamtýǵa baǵyttalǵan Statıdiń strategııasyna syzat tústi. Statıdiń strategııasy bastapqydan elimizge qysym kórsetýge baǵyttalǵan».
Belgııalyq sheshim Statı alaıaqtyq týraly dáleldemeler qarastyrylatyn sot talqylaýyn aıaqtaı almaı, Anglııada iri jeńiliske ushyraǵannan keıin bir apta ótken soń shyqty.
Statı Anglııadaǵy sot talqylaýlaryn qazaqstandyq aktıvterge tyıym salýǵa qol jetkizý úshin bastady. Alaıda sot alaıaqtyq dáleldemelerine qyzyǵýshylyq tanyta bastaǵanda-aq olar isti toqtatý jóninde sátsiz talpynys jasady, al ótken aptada sot talqylaýyn keıinge qaldyrýǵa tyrysty. Bul rette málimdegeni, budan bylaı olar múddelerin ózderi qorǵaıtyn bolady, óıtkeni olardyń advokattary King and Spalding birneshe kún buryn olarmen jumys isteýdi toqtatty.
Londondyq sot onyń ornyna sot talqylaýy qazan aıynda jalǵasýy kerek dep, Qazaqstanǵa edáýir sot shyǵyndaryn tóleýdi uıǵardy.
Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstri Marat Beketaevtiń túsinik berýinshe: «Statıdiń shemasy olardyń kóz aldynda buzylýda. Statı qandaı is-áreket jasasa da, shyndyqty jasyra almaıdy».
