Stambul men Ankarada aqyn Áset Naımanbaıulynyń ánderi áýeledi
Áset Naımanbaıulynyń 150 jyldyq mereıtoıy Túrkııanyń eń úlken qalasy Ystambul men astanasy Ankara qalasynda Qazaqstan men Túrkııa arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynastardyń 25 jyldyǵy aıasynda, «Rýhanı jańǵyrý» memlekettik baǵdarlamasyndaǵy tapsyrmalardy oryndaý maqsatynda ótkizilip otyr. Ataqty aqyn, ári sazger, ári ánshi Ásetke arnalǵan bul sharalardy Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshiligi men TÚRKSOI halyqaralyq uıymy uıymdastyrdy.
Ankarada júzege asqan sharaǵa Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshisi Abzal Saparbekuly, TÚRKSOI halyqaralyq uıymynyń bas hatshysy Dúısen Qaseıinov, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasy tóraǵasynyń birinshi orynbasary, aqyn Ǵalym Jaılybaı jáne Etımesgýt aýdany meriniń orynbasary Aladdın Sonat qatysyp, Áset shyǵarmashylyǵynyń eki el dostyǵy úshin mańyzy týraly áńgimelep berdi.
- Áset Naımanbaıuly - negizinen aıtys aqyny. Ol Yrysjanmen, Árip, Baqtybaı, Káribaı, Qalı, Sámet aqyndarymen jáne Málıke qyzben aıtysqan. Ásettiń «Salıha-Sámen», «Aǵash at», «Perızat», «Úsh jetim qyz», «Nurǵyman-Naǵym», «Málik-Daraı», «Jumsap», «Keshýbaı» atty qıssa dastandary bar. Ol A.S.Pýshkınnyń «Evgenıı Onegın» romanyn aýdaryp, ony ózi qıssa etip jyrlaǵan. Áset muralarynyń ishinde halyqqa keńirek taraǵany onyń ánderi. Ol Birjan sal, Aqan seriden dáýirlegen Arqa ániniń dástúrin jalǵastyryp, damyta tústi. «Kishi Ardaq», «Úlken Ardaq», «Qarakóz», «Maqpal», «Іnjý-Marjan», «Yrǵaqty», «Aqqarager», «Qarakóz», «Maıda qońyr», «Jalǵan-aı», «Syrmaq úıker» sııaqty ánderdiń avtory. Ol Saryarqanyń uly perzentteri Birjan sal Qojaǵululy men Aqan seri Qoramsaulynyń aqyndyq óner dástúrin jalǵastyryp, ári qaraı damytty. Sonymen birge óz ólkesi ánderiniń Jetisýda, Tarbaǵataıda jáne Altaıda keńinen taralýyna muryndyq boldy, - dep atap ótti. Sonymen birge, Tuńǵysh Prezıdent kúni qarsańyndaǵy sharanyń Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń syndarly saıasatynyń arqasynda júzege asyp otyrǵanyna basa nazar aýdardy, - dedi Elshi Abzal Saparbekuly.
Áset Naımanbaıulynyń shyǵarmashylyǵy týraly konferentsııada qazaq elinen arnaıy shaqyrylǵan qonaqtar baıandamalar jasady. Naqtyraq aıtqanda, aqynnyń nemere inisi Baqytbek Syzdyqov, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Qoılybaı Asanov, aqyn Serik Aqsunqar, ǵalym Bıbiǵaısha Temirbaeva Áset aqynnyń shyǵarmashylyǵy týrasynda sóz qozǵady.
Kontserttik baǵdarlamada Qazaqstannyń eńbek sińirgen artısi Amantaı Jumashev, Astana fılormonııasynyń ánshisi Nuraı Tanabaev, kúıshi Erjan Arqabaı, aıtys aqyny Bekarys Nurıman sekildi ónerpazdar ánshi-kompozıtordyń týyndylaryn oryndap, qazaq dıasporasynyń ystyq yqylasyna bólendi.
Ankarada ótken kesh Ystambul qalasynda jalǵaty. Kóne qaladaǵy jıyndy Qazaqstannyń Ystambuldaǵy Bas Konsýly Erkebulan Sapıev, TÚRKSOI-daǵy Qazaqstan ókili Asqar Turǵanbaev, Ystambuldaǵy Qazaq bilim berý jáne zertteý qoǵamynyń prezıdenti Serkan Dinchtúrk, professor Ábdýaqap Qara, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasy tóraǵasynyń birinshi orynbasary, aqyn Ǵalym Jaılybaı sóz sóıledi.
Sońynan qatysýshylarǵa TÚRKSOI halyqaralyq uıymynyń sertıfıkattary men kádesyılary taratylyp, Áset Naımanbaıuly qory shyǵarǵan merekelik medal tapsyryldy.
Eki qalada da Áset Naımanbaıulynyń shyǵarmashylyǵy týraly konferentsııada qazaq elinen arnaıy shaqyrylǵan qonaqtar - aqynnyń nemere inisi Baqytbek Syzdyqov «Áset Naımanbaıulynyń óner mektebi», fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Qoılybaı Asanov «Áset - túrki dúnıesine ortaq tulǵa», aqyn Serik Aqsuńqar «Alashqa Aqsorańnan jol shyǵarǵan...», fılololgııa ǵylymdarynyń kandıdaty, dotsent Bıbiǵaısha Temirbaeva «Áset shyǵarmashylyǵynyń ómirsheńdik muraty» atty baıandamalar jasady.
