Sóz qalsa eken artymda kómilmegen - Qytaıdaǵy belgili aıtysker aqyn Q. Zeıtinǵazyuly
óz ortasynda aıtys mektebin qalyptastyryp úlgergen jyr dúldúlimen bolǵan oraıy kelgen suhbatty usynyp otyrmyz.
- Aıtys sahnasynda uzaq jyldar boıy óleń-jyrdyń qazynasyn aqtaryp, halyqtyń júregine uıalaǵan aqyn retinde ózińizdi tanytqan aıtys óneri týraly ne aıtar edińiz?
- Aqyndar aıtysy - qazaqty álemdik sahnada bıiktetip kórsete alatyndaı, qanyna sińgen dástúrli óner jaýhary. Sýyryp salma aqyndar men tókpe jyraýlardyń qalyń qaýym aldyndaǵy óner básekesi. Uly Abaıdyń «týǵanda dúnıe esigin ashady óleń, óleńmen jer qoınyna kirer deneń» dep jyrlaǵanyndaı, qazaq arasynda keń óris alǵan aıtys balanyń dúnıege kelgen shildehana toıynan bastap qalyń qaýymnyń ulttyq merekesi men saltanat qurǵan qýanysh toıynyń bárinde ótkizilip otyrǵan.
- Aqyndyq daryn degendi qalaı túsinesiz, tabıǵattyń sizge syılaǵan enshisi me, joq álde júre qalyptasqan qasıet pe?
- Árqandaı bir óner adamy burynǵy ótken ulylardan úlgi alǵan, sodan ári darynyn shyńdap, ónerin damytqan, al budan basqa «balapan uıadan ne kórse, ushqanda sony iledi» demekshi, urpaq tárbıesinde ata-ananyń alatyn orny óz aldyna bir tóbe. Meniń ákem de, sheshem de aqyn bolǵan adamdar. Sol kisilerdiń tárbıesinde júrip aqyl-keńesin alyp erjettim. Aqyndyq óner ata-anamnyń maǵan qaldyrǵan sarqyty shyǵar.
- Neshe jasyńyzda óleń esigin ashtyńyz, alǵashqy aıtylǵan óleń shýmaqtary esińizde me?
- Sheshemniń aıtýynsha, bala kezimde aýyldaǵy toılardyń birinde aıtysqa túsippin, ol endi este joq. Al, myna bir qyzyq jaǵdaı áli esimde, asyr salǵan oıyn balasy segiz jasar kezim, úıdi tóńirektep shyqpaıtyn jemqor aq serkesh meniń esikti ashyq tastap ketken oraıymdy kútip úıge kirip, ydys-aıaqtyń birazyn qıratyp ketipti. Sheshem maǵan ursyp jatyr. Sonda men aq serkeshke:
«Aq serkesh bul ónerdi taptyń qaıdan,
Dándepsiń jarma menen aq bıdaıdan.
Bazar alys, aqshasy joq zamanda,
Qutyryp shynyaıaqty shaqtyń qaıdan», -
desem ákem turyp: «Oı, kempir, shynyń shaǵylsa shaǵylsyn, ulyń aqyn bolady eken», - dep araǵa túskeni bar. Al gazet betterinde 1956-1958 jyldary mektepte oqyp júrgende óleńderim basylyp turdy.
- Sizdiń erterektegi Jamalhan Qarabatyrqyzymen bolǵan básekelerińizde jumbaq aıtys kóp kezigedi. Qazirgi aıtys sahnasynda bul nege joq?
- Jumbaq aıtys - aıtys óneriniń bir tarmaǵy. Burynǵy ótken aqyndardan Áset pen Birjannyń aıtystarynda kóp ushyraıdy. Qazirgi kezde buny damytyp sahnaǵa qaıta kóterý oryndy bolar. Degenmen ony aqyndardyń tanymdyq óresi belgilep otyr. Jumbaqty qara sózben sheshýdiń ózi qıyn. Al ony aıtys ústinde óleńge aınaldyrý taǵy bir másele. Qazirgi sahnalyq aıtystardyń ýaqyty da shekteýli ǵoı.
- Uly dúbirli aıtys sahnasynda alǵash halyqpen júzdesýińiz qaı jyldary boldy?
- Bir mezet burmalanǵan solaqaı saıasattyń salqyny tıip, sonyń kesirinen jalyndy jastyq pen alaýlaǵan shabyttyń der shaǵynda biraz ómirimiz jelge ushty. Shaǵyn jıyn-toılardaǵy aıtystardy aıtpaǵanda, Qytaıdaǵy qazaq aqyndarynyń barlyǵy jınalǵan alaman aıtystyń alǵash báıgesine 1977 jyldan bastap qatystym. Mine, sodan ázirge deıin halyqtyń arasynda el júktegen óz paryzymdy hal-qadarymsha ótep kelemin.
- Qytaı qazaqtarynan sizdiń atyńyzdy bilmeıtin adam joq kórinedi. Al shet elderge óner saparymen shyǵa aldyńyz ba ?
- Alǵash ret 1991 jylǵy qarashada Qazaqstan Respýblıkasynda, 1992 jyly Qytaı Shynjań qazaq kórkemóner úıirmesiniń quramynda Túrkııanań Ystambul, Ankara, Izmır qalalaryndaǵy qandastarymyzdyń arasynda boldym. Al 1994-1996 jyldary Mońǵolııaǵa eki ret óner saparymen baryp qaıttym. Sońǵy ret 2006 jyly Shynjań qazaq kórkemóner úıirmesimen birge Eýropa elderinde, ıaǵnı Almanııa, Frantsııa, Gollandııa memleketterin aralap, ondaǵy eldiń jyly qabyldaýyna ıe boldyq. Qandastarymyzǵa atalary týǵan asyl mekenniń ystyq sálemin jetkizdik.
- Aıtys eńbekterińiz jınaqtalyp jeke kitap bolyp basyldy ma?
- «Shynjań halyq» baspasy shyǵarǵan kóp tomdyq «Aqyndar aıtysy» kitabynyń birinshi tomy meniń aıtystaryma arnalǵan. Búginge deıin budan basqa da birneshe kitaptar jaryq kórdi. 1981 jylǵy Meıramhan Meshelqyzymen, 1985 jylǵy Jamalhan Qarabatyrqyzymen bolǵan aıtystarym bul jaqtaǵy mektep oqýlyqtaryna engizilip otyr. Jamalhanmen bolǵan aıtysym qytaı tiline de aýdarylyp shyqty. Osy jerde bir aıta ketetin dúnıe, aldaǵy kúnderi biz aqyndar aıtysyn álemdik deńgeıge kóteremiz desek, ózge tilderge kórkem aýdarmasyn jasaýdy qolǵa alýymyz kerek.
- Shynjań qazaqtarynyń arasyndaǵy aqyndar aıtysynyń jalpy jaǵdaıyna toqtalsańyz?
- Aqyndar aıtysy munda keń etek alǵan. Aıtysqa degen halyqtyń qurmeti men yqylasy zor. Oblys, aımaq, aýdan kóleminde búginge deıin san márte aqyndar aıtysy ótkizildi. Ár kezekte ulttyq dástúrdi jańǵyrta otyryp, dala sahnasynda 200 - 300 kıiz úı tigilip, 20-30 myń kórermeni bolǵan aıtystar ótse, al búgingi kúni qalanyń saraılary da aıtys toıynyń jıi ótetin ornyna aınaldy. Aldaǵy mindet bilikti jastardy jetildirip shyǵý. Osy maqsatpen birneshe qala ortalyqtarynda aıtys mektebi ashylǵan. Mine, sodan qanattanǵan jastardyń aldy qazir qoǵamda beldi aqyndarǵa aınalyp úlgerdi. Qytaıda stýdentterdiń tegin oqýy degen atymen joq, tek osy aıtys mektebine barǵan túlekterge ǵana jergilikti oryn aqsha bólip otyr. Bizdiń sońǵy býyn aqyndarymyzdyń aıtystaǵy boı túzeýine taǵy bir jaǵynan, Qazaqstandaǵy aıtys aqyndarynyń óreli jyrlary oń yqpalyn jasamaı qalǵan joq. Ol jaqtaǵy aqyndar bizge jıi kelip, halyqqa jaqsy jyrlaryn syılap qaıtyp júr. Alǵash ret aıtystyń aqbereni marqum Orazaly men Aınur kelgen edi, olar meniń shańyraǵymnan dám tatyp attanǵan. Qazaqstanda halyqaralyq aqyndar aıtys ótip shaqyryp jatsa, bizde alamanǵa uıalmaı qosatyndaı jas aqyndarymyz daıar.
- Ómirińizdi óleńge arnap júrip, Alla qalasa jetpiske de kep qaldyńyz, ónerińizdi ulyqtaıtyn halyq alpysyńyzda kezeńnen kútip dúbirli toı jasap bergen eken. Halyqqa ne aıtar edińiz?
- Maǵynaly ótse eken ómir degen,
Qur aýnamaı qańbaqtaı jel úrlegen.
Jer besigi denemdi qundaqtasa,
Sóz qalsa eken artymda kómilmegen.
ómir - ór, kóńili - kól jarqyn elim,
qaryzdar emes saǵan qaı túlegiń?
Qabyl al aqtarylǵan júregimdi,
óleń emes basymdy báı tigemin!
Meniń el aldynda ótelmegen boryshym áli de kóp dep oılaımyn. Halqym tóbesine kóterip úkilep jatýy meniń eń úlken baqytym. Men halyqpen ǵana aqynmyn.
(Aıtysker aqyn Qurmanbek Zeıtinqazyuly 1940 jyly QHR Shyńjań ólkesi Altaı aımaǵy Shińgil aýdanynda dúnıege kelgen. Aqyn Іle qazaq avtonomııaly oblystyq aýyz ádebıeti qoǵamynyń, Altaı aımaqtyq ádebıet-kórkemóner qoǵamynyń qurmetti tóraǵasy. Qytaı memlekettik aýyz ádebıeti qoǵamynyń, memlekettik sany az ult jazýshylary ǵylymı qoǵamynyń múshesi. Aqyn mádenıetke qosqan eseli eńbegi úshin el, ólke kóleminde san márte marapattalǵan).
