Sottalǵandardy ındýstrııalandyrý jobalaryn júzege asyrýǵa «jegý» kerek - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

None
None
ASTANA. 14 qarasha. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 14 qarasha, sársenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

 ***

«Qarashanyń 6-y kúni kóp aı­tylyp, jıi nasıhattalyp júr­gen qundy qaǵazdar ryno­gyn­daǵy jańa bastama - «Halyqtyq IPO»  baǵdarlamasynyń tabal­dy­ryǵyn attadyq. Úkimet sheshimimen muzdy jarǵan kemedeı jol bastaý «QazTransOıl» kom­panııasyna  júkteldi. Kúni bú­gin­ge deıin «Halyqtyq IPO» degen ne,  qatysýshyǵa odan tıimdilik qandaı, qatysýdyń jol­da­ry men talap-tártibi qaısy degen baǵyttarda alǵysharttary na­sıhattalyp kelgen halyq ara­syna endi óz aktsııalaryn jarnamalaý úshin «QazTransOıl» kom­panııasynyń basshylary keldi»,-dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda «QazTransOıl» basshylary jurtshylyqpen kezdesti» atty materıalda. Aqtaýda ótken  roýd-shoýda  «QazTransOıl» AQ bas dı­rek­tory Qaıyrgeldi Qabyldın «QazTransOıl»  AQ  aktsııa­la­ryn Qazaqstan  azamattarynyń arasynda taratý, «Qaz­Trans­Oıl»-dyń ekonomıkalyq áleýeti jaıynda aıtyp, kompanııa tý­ra­ly egjeı-tegjeıli tanystyrǵan kórinedi.

Osy basylymda Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııalyq Keńesiniń Tóraǵasy Igor Rogovtyń «Demokratııa damýynyń jańa deńgeıi» atty maqalasy basylypty.  «Ústimizdegi jyly Qazaq­stan­nyń quqyq qorǵaý salasynda, eń kem degende, eki iri oqıǵa boldy. 13 naýryzda Memleket bas­shy­sy «Qazaqstan Respýblıka­sy­nyń Qu­qyq arqyly demokratııa úshin Eýropalyq Komıssııadaǵy (Venetsııa komıssııasyndaǵy) mú­­­sheligi týraly» Jarlyqqa qol qoıdy. Memleket basshy­synyń bul aktisi Qazaqstannyń tıisti ótinimin qa­na­ǵattandyrý týraly Eýropa Keńesi Mınıstrler Komıtetiniń sheshiminen keıin qabyldandy, al bul Qa­zaqstannyń quqyq ústemdigin nyǵaıtý salasyndaǵy jetistikterin halyqaralyq qaýym­dastyq moıyndaǵanyn bildiredi.12 qarashada Nıý-Iork qala­synda BUU Bas Assam­bleıa­sy­nyń 67-sessııasy barysynda BUU-nyń Adam quqyqtary jó­nindegi ke­ńesiniń 2013-2015 jyl­darǵa arnalǵan jańa mú­shelerin saılaý bolyp ótti. Osy sessııada Keńes quramyna bar­ly­ǵy bolyp jańa 18 múshe el, solar­dyń qa­tarynda Qazaqstan da saı­lan­dy. Bul sheshim adam quqyqta­ry­nyń myzǵymastyǵy men ús­tem­digin qamtamasyz etýdegi elimizdiń jetistikterin sóz­siz aıǵaqtaıdy»,-dep jazylǵan onda.

***

«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, sottalǵandardy Údemeli ındýstrııalandyrý jobalaryn júzege asyrýǵa «jegý» qajet. Keshe Astanada ótken Jergilikti bılik organdarynyń ulttyq forýmynda qyzyqty usynys jasaldy. Ol Parlament ókilderi tarapynan qoldaý tapty. Bir aıta keter jaıt, tipti ózin qazirgi zamanaýı órkenıettiń kóshbasshysy sanaıtyn AQSh-ta da iri ınfraqurylymdyq jobalardyń qurylysyn salýǵa, ásirese, eger olar shól dala sııaqty adam tózbes, aýyr jaǵdaılarda júretin bolsa, asa aýyr qylmystary úshin bas bostandyǵynan aıyrylǵandardy tartý tájirıbesi bar. Al Qazaqstanda bolsa, Ulttyq forýmǵa qatysýshylardyń baılamynsha, úlken adamı resýrs paıdaǵa jaratylmaı jatyr. Bul másele jóninde gazet «Sottalǵandardy sapaly jumysqa «jegý» kerek» atty maqalada jazdy.

***

«Alash aınasy» gazetiniń 14 qarasha kúngi sanynyń turaqty Oı-kókpar aıdaryna  «Shetelde bilim alyp kelgen jas mamandardyń potentsıalyn durys paıdalanyp otyrmyz ba?» degen taqyryp talqyǵa túsken. «Bolashaq» baǵdarlamasy aıasynda eń alǵash 1994 jyly bir top qazaqstandyq stýdent bilimderin jetildirý úshin sheteldik joǵary oqý oryndaryna attandy. Alǵashqy jyldary stýdentterimiz álemniń 13 elinde bilim alsa, búginde úmitkerlerge álemdegi 32 eldiń aldyńǵy qatarly 630 oqý ornynda oqı alatyndaı múmkindik qarastyrylǵan. Osy ýaqyt ishinde myńdaǵan stýdentterimiz memleket kómegimen sheteldiń aldyńǵy qatarly oqý oryndarynda bilim aldy. Áıtse de búgingi kúni olardyń qanshasynyń memleketke qyzmet etip jatqany belgisiz. Qoǵamda shetelde bilimin jetildirip kelgen jastar jaıly tartysty pikir de kóp. Sondyqtan dástúrli aıdarymyzda «Shetelde bilim alyp kelgen jas mamandardyń potentsıalyn durys paıdalana alyp otyrmyz ba?» degen saýal mamandar talqysyna túsken.

***

Qarashanyń sońyna deıin qarjy polıtsııasynyń qyzmetkerleri Petropavl ákimdiginiń sheneýnikterinen quralǵan qylmystyq top jónindegi qylmystyq is boıynsha tergeýdi aıaqtaýdy kózdep otyr. Mamandardyń esepteýine qaraǵanda, bes jyldyń ishinde olar 1 mlrd. teńgeden astam qarjyny jymqyrǵan kórinedi. Bul jaıynda «Ekspress K» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Kak chınovnıkı «lımony» s rynka taskalı» atty materıalda tolyq baıandalǵan.

Сейчас читают
telegram