Sot oryndaýshylarynyń jumysyna jańa serpin ákeletin qujatqa artar úmit zor
«Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine atqarýshylyq is júrgizý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zańy aǵymdaǵy jyldyń qazan aıynyń 2-inde kúshine enbek. Aqjoltaı jańalyqty jýrnalıstermen arnaıy baspasóz máslıhatyn uıymdastyrǵan Joǵarǵy sot ókilderi jetkizdi.
Joǵarǵy sot janyndaǵy Sot ákimshiligi komıteti tóraǵasynyń birinshi orynbasary Baqtııar Ónerbaevtyń aıtýynsha, qazirgi tańda elimizdegi sot aktileriniń oryndalý kórsetkishin tolyq talapqa saı dep aıtýǵa kelmeıdi. Óıtkeni elde jylyna sot aktileriniń tek 75-80 paıyzy ǵana oryndalady eken. Qalǵandary osy ýaqytqa deıin sol oryndalmaǵan kúıinde qalyp kelgen. Al jeke sot oryndaýshylary ınstıtýtyn engizý sot sheshimderiniń 100 paıyzǵa deıin oryndalýyn qamtamasyz etpek. Onyń ústine jańa qabyldanǵan qujatta jeke sot oryndaýshylarynyń quzyryn keńeıtýge baǵyttalǵan kóptegen baptar bar. Mysaly onda sot oryndaýshylaryna boryshkerlerdiń elimizdiń aımaǵynan shyǵýyna tyıym salýlaryna múmkindik berilgen. Sonymen qatar qujatta sot oryndaýshylarynyń keıbir boryshkerlerdi shaqyrý men habarlaý máselesi boıynsha da quzireti keńeıtilgen. Qoryta aıtqanda, jańa zań talaptary boıynsha, sot oryndaýshylarynyń quzyryn barynsha keńeıte túsedi. Jańa zańda osy múmkindikterdi qarastyratyn baptar 88-den 177-ge deıin artypty. «Bul jeke sot oryndaýshylaryna barynsha tıimdi ári talapqa saı jumys isteýlerine jasalǵan jaqsy múmkindik. Sonymen qatar atalmysh shara jeke sot oryndaýshylary men memlekettik sot oryndaýshylarynyń arasynda báseke týdyrady», deıdi B.Ónerbaev.
Onyń aıtýynsha, Memleket basshysy qol qoıǵan jańa zań talaptary jeke sot oryndaýshylarymen qatar memlekettik sot oryndaýshylarynyń bolýyn da qamtamasyz etedi. Oǵan sáıkes, májbúrli túrde memlekettiń paıdasyna sheshý nemese kerisinshe memleketten alý máselesin tek memlekettik sot oryndaýshylary ǵana sheshetin bolady. Respýblıka azamattary ózderiniń turyp jatqan aýmaqtary boıynsha, memlekettik sot oryndaýshysynyń da jeke sot oryndaýshysynyń da qyzmetin paıdalanýǵa quqyly. Mundaı ustanym eki júıedegi sot oryndaýshylarynyń arasynda básekelestik týdyryp, olardyń kásibı biliktilikterin arttyrýǵa yntalandyrady. Bul rette jeke sot oryndaýshysy qyzmetine joǵary zańdyq bilimi bar, jasy 25-ke tolǵan Qazaqstan azamaty ǵana taǵaıyndalady. Árıne, jaýapty mamandyq ıesiniń osy salada birneshe jyldyq tájirıbeleri de bolýy kerek. Jeke sot oryndaýshysy laýazymyn ıelengen azamattyń mindetti túrde ózi qyzmet etetin aımaqta arnaıy jumys orny, ıaǵnı ǵımaraty bolýy kerek. Sonymen qatar olar bankte depozıttik esep ashyp, ózderiniń jeke mórtabandaryn daıyndaýlary kerek. Sot oryndaýshysy kómekshi men tájirıbeden ótkizetin maman ustaýǵa quqyly. Bul rette de sot oryndaýshysynyń kómekshisi arnaıy ruqsat qaǵazy bar Qazaqstan azamaty bolýy kerek. Al olarǵa tólenetin qarjy atqarylǵan istiń 10 paıyzynyń esebinen alynady. Jeke sot oryndaýshysy osy qajettilikterge kerek qarjyny óziniń qyzmetinen túsetin kiris arqyly ózi rettep otyrady.
Jalpy zań salasynyń mamandarynyń pikirlerine júginsek, jeke sot oryndaýshysy ınstıtýtyn engizý sot oryndaýshysy qyzmeti men osy mamandyq ıelerimen baılanysty birqadaý máselelerdiń sheshilýine de túrtki bolatyn túri bar. Bir kezderi, ıaǵnı osy másele qoǵam arasynda qyzý talqylanyp jatqan tusta qazirgi Májilis depýtaty, zańger Irak Elekeev sot oryndaýshylarynyń qyzmetimen baılanysty problemalardyń birqataryna toqtalǵan edi. Onda depýtat Memlekettik sot oryndaýshysy búginde memlekettik qyzmetker ekendigin, osyǵan qaraı onyń jalaqysy shekteýli ekendigin aıtqan. Naqtyraq aıtqanda 20 jyldyq eńbek ótili bar aǵa sot oryndaýshysy 51 myń teńgeden artyq ala almaıdy. Al dál qazir, negizinen, jumys istep júrgenderdiń deni 2-3 jyldyq qana eńbek ótili bar azamattar. Bulardyń aılyq jalaqylary nebári 31-33 myń teńge nemese odan tómen ekendigin eskersek, qalyptasqan jaǵdaı sot oryndaýshylary jumysynyń nátıjeliligine zardabyn tıgizip otyrǵandyǵyn kórýge bolady.
Depýtattyń pikirinshe, memlekettik qyzmetker sanalatyn azamattyń jumys ýaqyty tańerteńgi saǵat 9.00-den keshki saǵat 18.15-ke deıin ǵana. Al is júzinde sot oryndaýshysynyń jumysy keshke ıaǵnı boryshkerler jumysyn bitirip úıine kelgen kezde bastalady. «Oǵan izdeý salý, qandaı menshigi, múlki baryn anyqtaý kóbinese dál sol ýaqytta ǵana múmkin. Sol sebepterden sot oryndaýshylarynyń shydaı almaı, jumystan ketýi óte jıi kezdesedi. Ol da eshteńe emes, sońǵy bes jyl ishinde 250-den astam sot oryndaýshysy qylmystyq jaýapkershilikke tartyldy. Óıtkeni jaǵdaı kórip otyrǵandaryńyzdaı. Biz olardy osyndaı árkketterge barýǵa májbúrlep otyrmyz», degen bolatyn. Al jańa qujattyń qabyldanýyna oraı atalǵan máseleler birshama sheshimin tabady degen úmit bar.
Joǵary sot ókilderiniń málimetterinshe, atalmysh másele bir kúnniń ishinde ǵana sheshile salǵan dúnıe emes. Jeke sot oryndaýshylar ınstıtýtyn engizý máselesin 2005 jyly ótken sýdıalardyń IV sezinde Memleket basshysynyń ózi kótergen. «Sodan bergi 4 jyl ishinde mine atalmysh ınstıtýtty engizýge qatysty qyrýar sharalar atqardyq dese bolady. Bul taqyrypty biz kóptegen sheteldik jáne otandyq ǵalymdardyń qatysýymen halyqaralyq jáne respýblıkalyq jıyndarda talqyladyq. Qazaqstandyq sarapshy mamandar osy másele boıynsha Eýropa, Baltyq jaǵalaýy elderi men TMD-ǵa múshe memleketterdiń birqatarynda bolyp tájirıbe almasyp qaıtty. Sonymen qatar atalmysh taqyryp, vedomstvoaralyq komıssııanyń otyrysynda da talqylanyp, ol boıynsha aqparat quraldary arqyly da túrli pikiralmasýlar boldy. Bul baǵyttaǵy jumystardyń eń bastysy elimizdiń Eýropalyq Keńestiń Sot oryndaýshylarynyń halyqaralyq odaǵyna múshe bolyp enýimen baılanysty boldy. Óıtkeni atalmysh uıymǵa múshe bolý nysanǵa alynǵan máseleniń ózge elderde qalaı júzege asyrylyp jatqandyǵyn zerdelep-zertteýge úlken múmkindik bergen edi. Sondyqtan biz uıymǵa múshe elderdiń ǵalymdary men mamandarynyń qatysýymen jańa qujattyń jobasyn jasaý jumystaryna kiristik. Jalpy alǵanda qujatqa Eýropa men Baltyq jaǵalaýy elderiniń jańalyqtary men Reseı men Belarýs memleketteriniń zańdarynyń erekshelikteri kórinis tapty. Qujatty kóptegen zańgerler men ǵalymdar qoldady. Onyń Konstıtýtsııa talaptaryna sáıkestigi de tekserildi. Sóıtip ol Parlamenttiń qaraýyna jiberildi. Parlamenttiń eki palatasynyń da depýtattary zań jobasyn qaraýǵa belsendi atsalysyp, Májilis depýtattary 400 túzetý, Senat depýtatary 100 túzetý engizdi. Zań jobasy burynǵysynan da jetile tústi. Endi ol 6 aıdan soń, ıaǵnı bıylǵy jyldyń qazan aıynyń 2-inde iske qosylady. Al oǵan deıin biz atalmysh qujat talaptarymen baılanysty birqatar zańnamalar qabyldap, uıymdastyrý jumystaryn júrgizýimiz kerek», dedi komıtet tóraǵasynyń orynbasary.
