Sot qujattarynyń sapasy kóńil bólýdi qajet etedi

None
None
ASTANA. QazAqparat - Eki kózben kórip, qos qulaqpen estigen dúnıeni bir til ǵalamǵa sóz etip taratady. Tilden shyqqan sóz - qııa jartastaǵy súrleýden ótip, keń jazıraǵa jetken tulpar sekildi. Osyndaı sózderden quralǵan ana tilimiz ǵasyrlardan-ǵasyrlarǵa ushtasa otyryp, uly aqyndardyń suńǵyla sýretkerligin, óleń quraý mánerindegi ishki uıqastyqtyń ilimdiligin bildirip, bı-sheshenderdiń oı men danalyq sheberligin túıistirgen qudiretti kúsh boldy. Elimizdiń el bolyp, talaı náýbetten osy zamanǵa jetýine tilimiz óz septigin tıgizdi. Osy til qudiretiniń arqasynda danalarymyz biraýyz sózben daý sheship, talaı qan-josa aıqastardy boldyrmaı, elimizdi, jerimizdi aman etken.

El men el tiliniń taǵdyry bir, el ta­­rıhy kilem bolsa, til - osy kilemge to­qyl­ǵan kórkem órnek. El basynan ótken náý­better men zulamattar tilge de óz áse­rin tıgizedi. Abaısha «óner, bilimniń kózi - orysta» dep ósip-óngen, Keńes dáýi­rinde ábden quldyq sana sińgen urpaq óz tilinde sólemeı, tipti óz tilinen arlanýdy shyǵardy. Zaman, saıasat aǵymyna tótep bere almaǵan qazaqtyń birneshe ur­paǵy ózge eldiń tilinde sóıledi, oqydy, oılady.

Sol dáýirdiń saldary - memlekettik tildegi zań mátinderindegi keleńsizdikter. Zań jobalarynyń mátinderin qazaq tiline aýdarý barysynda osy faktorlar óz áserin tıgizdi. Qazaq tilindegi mátini jarymjan zańdar qoldanylysqa engizilip jatqandyǵy aşy bolsa da shyndyq. Sot aktileriniń jobalaryn ázirleý barysynda qujat mátinin qazaq tiliniń grammatıkasyna saı resimdeý qajettiligi bolyp tursa da, qabyldanyp ketken qoldanystaǵy redaktsııadan aýytqı almaımyz. Osylaısha qate ústine qate jasala beredi, sondyqtan qazaq tilindegi zań mátinderiniń sapasy týraly máseleni kóterý qajet. Osy oraıda, osy máseleni «Zań termınologııasyn qalyptastyrýǵa yqpal etýshi negizgi qujattar - memlekettik deńgeıdegi zańdar men normatıvti-quqyqtyq qujattar men túrli baǵyttaǵy qujat túrleri ekendigin, qoǵamdyq ómirde olardyń keńinen, belsendi qoldanylatyndyǵyn eskersek, olardyń qaı-qaısysy da zań termınologııasyn júıeleýde basshylyqqa alynatyn eńbekterdiń qataryna jatady» degen kózqaras turǵysynan qarastyrǵanda, orys tilinen qazaq tiline aýdarý barysynda, mátinder birdeı bolsyn degennen aýytqı alamyz ba, álde qalaı degen zańdy suraq týyndaıdy. Dálme-dál aýdarma kúrdeli zań tiliniń maǵynasyn ashyp bere ala ma? Olaı dep dál kesip aıta almaısyz, sebebi orys jáne qazaq tilderiniń qurylymy múldem bólek. Qujat tiliniń edáýir bóligin termınder quraıtyny jáne oǵan qoıylatyn negizgi talap - termın bir uǵymdy bildirip, biryńǵaı túsinilýge tıis. Qujattardy ázirleıtin qyzmetkerler men aýdarmashylar jańa termınderdi jáne burynnan qoldanylyp júrgen nemese túrli ózgeristerge ushyraǵan termınderdi kúndelikti jumysta durys qoldana bilýi kerek. Ulttyq zańnama termınologııasynda sheshimin tappaı otyrǵan ózekti problemalardyń biri - resmı qujattarda, tipti zańnamalyq aktilerdiń ózinde termınderdiń birizdi bolmaýy. Resmı qujat jobalarynyń barlyǵy derlik aldymen orys tilinde ázirlenip, sodan soń qazaq tiline aýdarylatyny barshaǵa málim. Orys tilindegi mátinder jumys barysynda birneshe ret talqylanyp, pysyqtalady. Al qazaq tilindegi mátinderde termınder birizdiliginiń saqtalmaýynyń birden-bir sebebi - orys tilinde ázirlengen resmı qujattardy qazaq tiline aýdarý jónindegi kúrdeli jumysty, ıaǵnı qujat mátininiń qazaqsha nusqasyna jaýapkershilikti aýdarmashyǵa júkteı salý. Tıisti salanyń mamandary oqyp-teksermegen termınder aýdarmashynyń ǵana oı-órisine baılanyp, keıbir óreskel qateler ketip jatatyny da osydan. Sondaı-aq aýdarmashylardan qujattardyń jedel daıyndalýyn talap etý zań termınderiniń birizdi, al keıbir jaǵdaılarda mátinderdiń teńtúpnusqaly bolmaýyna ákep soǵady. Orys tilinde ázirlengen resmı qujattardy qazaq tiline aýdarýmen aınalysatyn mamandar únemi qoldanystaǵy zańnamaǵa súıenip, ony basshylyqqa alady. Al qoldanystaǵy zańnamalyq aktilerde jekelegen termınder men sóz tirkesteriniń ártúrli jazylǵanyn, sondaı-aq keıbir sóılemder maǵy­nasy burmalanyp, múldem qate aýdaryl­ǵanyn jıi kezdestirýge bolady. Sol sebepti, búgingi tańda, sýdıalar men sot qyz­metkerleri sot qujattary jobala­ry­nyń qazaq tilindegi mátinderiniń sapaly bolýyna aıryqsha nazar aýdara otyryp, memlekettik tilge barynsha qoldaý kórsetýi kerek. Osy turǵydan, qujattardy memlekettik tilde ázirleý jumysyn aýdarmashylarǵa ǵana júkteı salýdy, qazaq tilin aýdarma tiline aınaldyrý protsesin toqtatý maqsatynda sot aktilerin, kez kelgen resmı qu­jat­ty, sot qujattaryn ázirleýmen aına­ly­satyn sýdıalar qazaq tilin jetik bilýi jáne olardyń qaramaǵyndaǵy qyzmetkerlerden de osyny talap etýi qajet. Qujattyń memlekettik tildegi mátinine aýdarmashy ǵana emes, qujatty ázirleýge jumyldyrylǵan barlyq qyz­met­kerler men olardyń basshylary jaýapty bolýǵa tıis.Aýdarma máselesi kún tártibinen túspeı turǵan bizdiń kezeńi­mizde qazaqsha mátindegi keleń­siz­dikter mamandardy beıjaı qaldyrmaýy kerek. Respýblıkamyzdyń qoǵamdyq qa­ty­nastarynyń barlyq salasynda qol­danylatyn normatıvtik-quqyqtyq aktilerde tildik normalardyń saqtalýy asa mańyzdy. Óıtkeni ol memlekettik basqarý, zań shyǵarý, sot isin júrgizý sııaqty bılik salalarynda nysanǵa alynatyn qoǵamdyq qatynastardy retteýdiń basty quraly bolyp tabylady. Qazaqstan Respýblıkasynyń tilderdi damytý men qoldanýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasynda memlekettik tildi meńgerý, ony tolyqqandy kúndelikti qyzmettik jáne kásiptik qarym-qatynas tiline aınaldyrý, sondaı-aq kópshiliktiń qoldaýyna jetkizý jáne onyń paıdalaný aıasyn keńeıtý sııaqty mańyzdy paıymdaýlarǵa basa nazar aýdarylýy tıis. Osy sot isin júzege asyrýdaǵy, ıaǵnı sot aktileriniń jobalaryn ázir­leýde tildik normalardyń saqtalýyn qamtamasyz etý qajet. Sot aktisine resmı qujat sıpatyn beretin onyń qurylymdyq elementteri men derektemelerin jazý, tili men stıline qoıylatyn birqatar talaptar saqtalýy qajet. Al olardyń qurylymdyq bólikterin qalyptastyratyn quqyq normalaryna jáne tildik norma deńgeılerine (fonetıka, leksıka, sózjasam, grammatıka, morfologııa, sıntaksıs, stılıstıka normalaryna) saı jazylýy tıis.Olardyń jazý talaptaryn saqtamaý, máselen, sóz tulǵasyna, sóz tirkesteri men sóılem qurylystarynyń olqylyqtarynan týyndaıtyn gramma­tı­kalyq qatelerge nemese sóz mánin durys túsinbeý, orynsyz paıdalanýdan jáne t.b. sózderdiń dál máninde paıdalanbaýdan bolatyn leksıkalyq qatelerge, ıaǵnı tildik quraldardy durys paıdalanbaǵannan týyndaıtyn zań tili men stıliniń buzylýyna ákelýi múmkin. Sondyqtan sot aktileriniń tildik normalarǵa saı jazylýy asa mańyzdy. Osy turǵyda, sot aktileriniń jobalaryn ázirleý barysynda olardyń sapasyna basa kóńil bólip, ásirese memlekettik tildegi sot aktisiniń nusqasyn ázirleýdiń ádistemesin jetildirý qajet. Sonymen, memlekettik til normalary quqyqtyq materıaldy durys qurylymdaýdy, akt mátinin túsinikti, anyq, dál, durys jazýdy qamtamasyz ete otyryp, zań tili men stıli talaptaryn saqtaýdyń tehnıkasyn je­tildirýdiń qajetti tásili bolyp tabylady.

Сейчас читают
telegram