Sońǵy kezderi elimizde boıjetkenderdi soqqyǵa jyǵý jıilep barady - baspasózge sholý
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda qaterli isikke em tapqan «Fıtoxımııa» ınstıtýtynyń jańa jetistikterine qatysty maqala jarııalanyp otyr.
«Adamzat balasyna ajdahadaı tóngen qaterli isik dertiniń betin qaıtaratyn dári Arqada tabyldy degende bórikti aspanǵa atyp qýanǵanymyz kúni keshe ǵana edi. «Arglabın» atty bul dáriniń atasy jýsan bolǵanda, anasy - Qaraǵandydaǵy «Fıtohımııa» ınstıtýty. Al endi osy «Fıtohımııanyń» kezinde Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tikeleı tapsyrmasymen salynǵanyn qazir bireý bilse, bireý bilmeıdi de. Mine, sodan beri de jıyrma jylyńyz jyljyp óte shyǵypty...», dep eske alady basylym.
Gazettiń jazýynsha, adam balasyn aty jaman aýrýdan arashalap alýǵa tıisti bul biregeı preparat jaqyn jáne alys sheteldiń iri onkologııalyq ortalyqtarynda jáne elimizdiń barlyq onkologııalyq klınıkalarynda qoldanylady. Búgingi kúnge deıin osy dárimen úsh myńnan astam adam emdelip, onyń klınıkadaǵy oń nátıje kórsetkishi 76%-dy quraǵan.
2012-2014 jyldary Qaraǵandy farmatsevtıkalyq zaýyty 230 mıllıon teńgeden astam somany quraıtyn «Lıofıldengen arglabınniń» 520 myńnan astam ampýlasyn óndirdi. Qazaqstanda «Arglabın» preparatynyń Qaraǵandy, Almaty, Pavlodar, Astana, Petropavl, Qyzylorda, Shymkent, Atyraý, Aqtóbe, Kókshetaý qalalarynyń onkologııalyq emhanalarynda tabysty qoldanylyp júrgeni de búgingi kúnniń jaǵymdy jańalyǵy.
«Sonymen qatar, «Arglabın» preparatynyń qaterli isikke qarsy qural retinde Reseıde, Qyrǵyzstanda, Grýzııa, Ózbekstan, Tájikstan, Belarýs elderinde tirkelgenin de zor jetistik retinde baǵalaýǵa bolady. Al bul dárini alý ádisiniń patentin Reseıdiń Halyqaralyq ónerkásiptik menshik ınstıtýty 25 mıllıon 336 myń AQSh dollaryna baǵalaǵany da kóp nárseni ańǵartsa kerek», - delingen « Dáýir dárisi » degen taqyryppen jarııalanǵan maqalada.
Almatynyń ındýstrııalandyrý kartasy tolyǵa tústi, dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy « Jotaly 10 joba » atty kelesi maqalasynda.
«Óńirlik úılestirý keńesi otyrysynyń qorytyndysy mynadaı jaǵymdy jańalyqty alǵa tartty: Almaty qalasynyń ındýstrııalandyrý kartasyna jalpy somasy 15,5 mlrd. teńge bolatyn, 1100-den astam jumys ornyn qamtıtyn jańa 10 joba qosyldy. Osylaısha 2015-2019 jyldarǵa arnalǵan ındýstrııalandyrý kartasynyń ekinshi besjyldyq josparyna engen jobalardyń jalpy sany 39 nysandy qurady. Al olardyń qunynyń jalpy somasy 95,6 mlrd. teńge boldy», - deıdi gazet.
Basylymnyń atap kórsetýinshe, Almaty ákimdigi ındýstrııalandyrý kartasyna jańa jobalardy qabyldaý jónindegi jumysty júıeli negizde júrgizip kele jatyr. Osy oraıda, kartaǵa qatysýshylar jan-jaqty kómek alady. Sonyń ishinde jobaǵa jetekshilik etý, ınfraqurylymdyq máselelerdi sheshý, ónimdi ótkizý oraıyndaǵy qoldaý jáne kóptegen basqa jaıttar bar.
«Maquldanǵan jobalar boıynsha ońtústik astananyń túrli aýdandarynda qarqyn ósiminiń jańa ındýstrııalyq núkteleri qurylady. Mysaly, atalǵan 10 jobanyń altaýy Túrksib aýdanynda iske asyrylady, 2 nysan Bostandyq aýdanynda, bir-bir nysannan Medeý jáne Jetisý aýdandarynda paıdalanýǵa berilmek», - delinedi materıalda.
***
«Aıqyn» basylymy bolashaqta ulttyq sport túrlerinen Álem chempıonaty uıymdastyrylatynyn xabarlaýda.
Bul týraly «Altyn Tuǵyr» ulttyq sport úzdikterin marapattaý rásiminde Ulttyq sport túrleri qaýymdastyǵynyń qurmetti prezıdenti Qaırat Satybaldyuly málim etken.
- Elimizdegi yntymaq pen birlikti, kelisim men beıbitshilikti tý etken Elbasynyń saıasatynyń arqasynda ulttyq sport túrleri damýdyń dańǵyl jolyna tústi. Uly dala elinen uly baba oıyndary halyqaralyq arenaǵa shyqty. Buryndary Ońtústik Qazaqstan, Jambyl, Astana, Almaty oblystarynda ulttyq oıyndar turaqty túrde uıymdastyrylsa, búginde osy jetistikti óńirler qataryna Batys Qazaqstan, Mańǵystaý, Atyraý, Aqtóbe oblystary qosyldy. Osy istiń alǵa basýyna «Nur Otan» partııasynyń qoldaýy erekshe boldy! Ulttyq sport túrleri boıynsha baıraqty básekelerdiń barlyǵynda bas partııanyń ujymy aıanbaı eńbek etti, - dep atap ótti Qaırat Satybaldyuly.
Ulttyq sportty ulyqtaǵan abzal azamattar osy betterinen taımaı, bıik belesterdi baǵyndyrý úshin óz aldaryna úlken mindetter belgilep otyr. Atap aıtqanda, qazaqtyń talaı jyrlaryna arqaý bolǵan jamby atý básekesin damytý josparlary bar. 2016 jyly «Altyn jebe» halyqaralyq týrnıri saltanat qurmaq. «Osy dúbirli dodaǵa qazirden daıyndyqty bastaýymyz kerek», - dedi Qaýymdastyqtyń qurmetti prezıdenti.
-Elimizdiń aldynda úlken murat tur. EKSPO-2017 halyqaralyq kórmesin abyroımen atqarý barshamyzdyń boryshymyz. Osy jahandyq sharaǵa keletin sheteldikter bizdiń ulttyq ereksheligimizge, dástúrimizge, ulttyq sportymyzǵa aıryqsha nazar aýdaryp, qyzyǵýshylyq bildiredi. Álem bizdi saıasat, ekonomıka arqyly ǵana emes, ulttyq sportymyzben de tanýǵa tıis. Osy oraıda Ulttyq sport túrleri qaýymdastyǵy EKSPO-ǵa ázirlikti qazirden bastap ketti. Memleketimizdiń baı murasyn kórsetý maqsatynda ulttyq sport túrlerinen Álem chempıonatyn uıymdastyrý jospary bar! - dep málim etti Q.Satybaldyuly.
Tolyǵyraq, « Altyn tuǵyr » ıeleri anyqtaldy » atty maqaladan oqı alasyzdar.
***
Qyzyn qadirlep, tórine shyǵaratyn qazaq jigitiniń búgingi kelbeti múldem ózgerdi, dep jazady « Túrkistan » gazeti.
«Qazir «jigitter qyzdarǵa kúsh kórsetti», «jigitter qyzdardy soqqyǵa jyqty» degen sózder eshkimdi de tań qaldyrmaıtyn boldy.
Búginde ǵalamtor jelilerinde qyzdardyń soqqyǵa jyǵylyp, er azamattardan taıaq jep jatqandyǵyn beıneleıtin qatygez beınejazbalar kóbeıip ketti. Názik jandylardy aıalaýǵa tıisti er azamattardyń qatygez áreketteri árbir adamnyń zańdy ashýyn týdyrary da belgili. Biraq mundaı oqıǵalar kún ótken saıyn órship barady», - dep qynjylys tanytady gazet.
2015 jyldyń 20 shildesinde Qaraǵandyda kólik úshin qyzdy aıaýsyz uryp óltirgen kúdikti azamat qolǵa tústi. 24 jastaǵy jigit ózi armandap júrgen BMV kóligin satpaqshy bolǵan qyzǵa aqshasyn bólip tóleýge usynys bildiredi. Alaıda kóligin saýdalaǵan qyz munymen kelispeı qoıǵan. Al ashýǵa býlyqqan jigit qyzdy qala syrtyna shyǵarady. Basynan birneshe ret soqqy jumsap, máıitti jaqyn mańdaǵy qoqys tógetin jerge tastap ketken. Qolǵa túsken kúdikti azamat bar kinásin moıyndap, qylmysty óz moınyna aldy. Jigittiń ústinen qylmystyq is qozǵaldy.
«Názik jandylardyń soqqyǵa jyǵylyp, teperish kórýi otbasynda da jıi kezdesedi. Statıstıkalyq derekter jyl saıyn 500-ge jýyq áıeldiń turmystaǵy zorlyq-zombylyqtan kóz jumatynyn dáleldep otyr. Tipti, árbir úshinshi otbasyndaǵy áıel zorlyq-zombylyq kóredi eken. Alaıda mundaı jaǵdaıǵa tap bolǵan názik jandylardyń basym kópshiligi kórgen quqaıyn ishinde saqtap qalady. «Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilersiń» degen qazaqtyń danalyǵy bar. Al mundaı otbasynda tárbıelengen ul bala erteńgi kúni ákesinen kórgenin jasamasyna kim kepil?! Sóıtip, dál osy jaǵdaı qoǵamnyń keseline aınalyp shyǵa keledi», - delingen « Sońǵy kezderi elimizde boıjetkenderdi soqqyǵa jyǵý jıilep barady » atty maqalada.
Pavlodar kolonııasynda jazalaryn ótep jatqan kamerýndyq jalǵan aqsha jasaýshylar dombyrada kúı tartýdy meńgerip alǵan, dep jazady resmı tilde shyǵatyn « Ekspress K » basylymy.
«Ngýgý Porfe men Nangý Krıstıannyń repertýarynda onshaqty qazaqstandyq xıttar bar. Túrmede ótken kórkem shyǵarmashylyq keshinde olardyń kameralas kórermenderi Porfe men Krıstıannyń ónerin úlken qoshametpen qarsy aldy. Ásirese dombyranyń súıemeldeýimen shyrqalǵan «Erkem-aı» áni tyńdaýshylardy erekshe zor shattyqqa bóledi», - delingen « 50 ottenkov lysogo » atty maqalada.
Ngýgý Porfe men Nangý Krıstıan túrmege byltyr túsken. Páter alaıaqtyǵy men banknotty qoldan jasaǵandary úshin olar alty jyl bas bostandyǵynan aıyryldy. Porfe jeti tildi jetik biletinin aıta ketý kerek. Onyń ishinde aǵylshyn, frantsýz, ıspan jáne portýgal syndy xalyqaralyq tilder bar. Endi ol qazaq tilin meńgerip júr jáne pedagog bolýdy armandaıdy.
«Otanymda mende áıelim men tórt balam qaldy», - deıdi 36 jastaǵy Nangý Krıstıan. - Kishi ulymdy tipti kórgen de emespin - meni ol týmas buryn tutqyndady».
