Sońǵy 10 jylda munaıdy tutyný ósimi 28%-ǵa artqan
ASTANA. KAZINFORM – 2023 jyly óndirilgen 89,9 mln. munaı men gaz kondensatynyń 18,3 mln. tonnasy nemese 20% satyldy – dep habarlaıdy Qazaqstan Respýblıkasy Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttiginiń baspasóz qyzmeti.
«Bul kórsetkish 2022 jáne 2023 jyldardaǵy munaı satý naryǵyndaǵy básekelestiktiń jaı-kúıine taldaý nátıjesinde anyqtalǵan. 2022 jyly 84,2 mln. tonna munaıdyń 18,8 mln. tonnasy ishki naryqqa jiberilgeni» — jazylǵan.
Jalpy, sońǵy 10 jylda tutyný ósiminiń turaqty serpini qalyptasty, ol 4 mln. tonnaǵa nemese 28%-ǵa ósti.
Munaıdyń ishki baǵasyn sýbsıdııalaý jer qoınaýyn paıdalanýshylar esebinen júzege asyrylady. Ol úshin ishki munaı jetkizilimderin kvotalaý jáne memleket belgileıtin JJM-ge kóterme jáne bólshek baǵadan munaı satyp alý baǵalaryn keri esepteý ádisi qoldanylady.
«Bul jaǵdaıda ishki naryqta munaı satyp alý baǵasy bir tonna úshin 65 000-nan 110 000 teńgege deıin qalyptasty, bul eksporttyq baǵadan tıisinshe 55-70%-ǵa tómen» — delingen habarlamada.
Іshki naryqqa munaı jetkizýmen aınalyspaıtyn Teńiz, Qashaǵan jáne Qarashyǵanaq ken oryndarynyń úlesin eskere otyryp, óndirýdiń jalpy kóleminiń 67% mólsherinde negizgi «áleýmettik júkteme» ken oryndarynyń «tozǵan» tobyna jatatyn jer qoınaýyn paıdalanýshylarǵa túsedi.
Bul 105 jer qoınaýyn paıdalanýshy, olardyń negizgileri CNPC jáne QazMunaıGaz kompanııalary, olardyń naryqtaǵy jıyntyq úlesi 60%-dan asady.
Energetıka mınıstrliginiń boljamy boıynsha 2030 jylǵa qaraı olar óndiretin munaı kólemi 5 mln. tonnaǵa nemese 15% — ǵa tómendeıdi, al tutynýdyń ósýi 20% deńgeıinde boljanady.
«2030 jylǵa qaraı „áleýmettik júktemeni“ aǵymdaǵy 55%-dan 77%-ǵa deıin arttyrady, aǵymdaǵy jaǵdaıdy saqtalsa, bul munaı óndirýshilerdiń ishki naryqty sýbsıdııalaý múmkindikterin sarqyp jiberedi» - delingen.
Memleket qoldanatyn munaı jetkizilimderin kvotalaý tetigi ashyq emes. Іshki naryq úshin munaı jetkizý kólemin belgileý ólshemderin aıqyndaıtyn normatıvtik quqyqtyq aktiler joq.
Energetıka mınıstrligi bekitetin munaıdy tasymaldaýdyń (jetkizýdiń) aı saıynǵy kestelerinen jer qoınaýyn paıdalanýshylar úshin ishki naryqqa munaıdy jetkizýge qatysý úlesi 30-dan 60%-ǵa deıin quraıdy, bul kompanııalardyń júkteme deńgeıine jáne kiristerine tikeleı áser etedi.
Osyǵan baılanysty munaıdy ótkizý naryǵyndaǵy básekelestikti damytý jónindegi Jol kartasynda munaı óndirýdi ulǵaıtýdy yntalandyrý jáne ınvestıtsııalar tartý maqsatynda syrtqy jáne ishki naryqtardyń ındıkatorlaryn eskere otyryp, JJM baǵalaryn teńgerimdi retteý tetigin engizý jónindegi is-sharalar, sondaı-aq munaı jetkizilimderin kvotalaý qaǵıdalaryn belgileý kózdeletin bolady.
