Soltústikke halyq kóship kelmese, aýyl turmaq tutas aýdan tarap ketýi múmkin - Býrahan Daqanov
TÚRKІSTAN. KAZINFORM — Búginde eńbek kúshi jetispeıtin soltústik óńirlerge halqy tyǵyz ornalasqan ońtústikten turǵyndardy kóshirý máselesi kún tártibinen túsken emes. Atalǵan joba aıasynda atqarylyp jatqan jumystyń barysyn bilmek bolyp TAUEKEL uıymynyń jetekshisi Býrahan Daqanovpen suhbattastyq.
— Býrahan Nurjanuly, Túrkistannan Teriskeıge kóshti nasıhattaý isinde tynymsyz eńbek etip júrgen azamattyń birisiz. Jalpy soltústikke qonys aýdaryp jatqan halyqtyń ishinde túrkistandyqtardyń úlesi qandaı? Kóp pe, az ba?
— 2017 jyldan beri soltústik óńirlerge 18 myńǵa jýyq adam qonys aýdardy. Sonyń kem degende 60-70 paıyzy — Túrkistan oblysynyń turǵyndary. Sondyqtan biz kósh máselesinde Túrkistan oblysyn «donor oblys», «ınvestor oblys» dep esepteımiz. Túrkistannan teriskeıge qonys aýdarǵan azamattardyń arqasynda bizdiń Soltústik Qazaqstandaǵy el-jurty kóship, jer betinen quryǵaly turǵan aýyldar men mektepter aman qaldy. Eń bastysy — qarakózderimizdiń sany artty. Sondaı-aq, Teriskeıdegi qazaqy ıdeologııanyń damýyna osy Túrkistan oblysy turǵyndarynyń úlesi óte úlken dep bilemin. Sol sebepti aqyndar men batyrlardyń eli, kıeli de qasıetti Qyzyljardyń atynan, TAUEKEL uıymynyń atynan Túrkistan oblysynyń turǵyndaryna alǵys aıtamyn. Sizderge rızamyz.
— Jalpy, Túrkistannan Teriskeıge qonys aýdarǵan azamattardyń arasynda keri qaıtyp jatqandary da bar. Buǵan ne sebep? Aýa raıy jaqpady ma, álde memleket tarapynan berilgen kómek kóńilden shyqpady ma?
— Kóshi-qon máselesimen aınalysyp júrgenime úsh jyldyń júzi boldy. Túrkistan, Qyzylorda, Taraz, Mańǵystaý jerlerin aralap, qanshama azamattardyń soltústikke kóshýine nasıhat júrgizip, qonys aýdarýyna sebepker boldyq. Keıbir basshylar «kóship barǵan azamattarǵa úıin berip, azdaǵan aqshasyn tólesek, jumysqa ornalastyrsaq boldy, bári jaqsy bolyp ketedi» dep oılaıdy. Múldem olaı emes. Onymen birge adamnyń jańa mekeninde jańa orta taýyp, bite qaınasyp ketý máselesin esten shyǵarmaýymyz qajet. Ony eshkim eskerip jatqan joq. Bir oblystan ekinshi aımaqqa qonys aýdarýshy adamdar eń birinshi adaptatsııadan óte almaı qınalady. Muny moıyndaýymyz kerek. Qaıta kóship ketken azamattardyń birazyn óz mashınammen poıyzǵa deıin shyǵaryp salǵan kezderim de boldy. Bireýler sýyqqa shydaı almasa, endi bireýdi «oıbaı, alysqa ketip qaldyń» degen syltaýmen týystary shaqyryp alyp jatty.
Bir qyzyǵy, soltústikten kóship ketken adam ózin eshqashan kináli sezinbeıdi. Kópshiligi «soltústikte jaǵdaı durys jasalǵan joq» degen sebep aıtady. Alaıda onymen birge kóship kelgen azamattar qaldy ǵoı, áli de turyp jatyr. Sondyqtan bul árkimniń jeke basyna baılanysty másele dep oılaımyn. Máselen, aýlaǵa 10 aǵash ekseń, sonyń altaýy kóktep, tamyrlap ketti delik, sonyń ózin óte jaqsy nátıje dep qabyldaý kerek.
— Búgingi kúni soltústiktegi demografııalyq ósim qalaı?
— Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy 530 myń halyqtyń jartysy Petropavl qalasynda turady. Qalǵany aýdandarda shoǵyrlanǵan. Mysaly, Túrkistan oblysyndaǵy Saıram aýdanynyń ózinde 240 myń adam turady eken. Al, bizdegi aýdandarda adam sany 25 myńnan aspaıdy. Biz kóbine jabylyp jatqan aýyldar boıynsha dabyl qaǵamyz ǵoı. Bizde negizi jabylaıyn dep turǵan aýdan bar. Máselen, Tımırıazev aýdanynda 12 myńǵa jýyq halyq qonystanǵan. Memlekettik retteý boıynsha, halyq sany 10 myńǵa azaıatyn bolsa, aýdan ekige bólinip, kórshiles aýdandarǵa qosylýy qajet. Bizdiń qazirgi demografııalyq máselemiz osyndan-aq kórinip tur.
Bir qýanyshty jaǵdaı aıtaıyn, Shal aqyn aýdanynda respýblıka kúnine oraı kópbalaly analarǵa «Altyn» jáne «Kúmis» alqalar berildi. Sonda 5 ana altynnan alqa taqty. Onyń úsheýi — Túrkistan oblysynan kóship barǵan kópbalaly analar. Sondyqtan, men túrkistandyq kópbalaly otbasylardy soltústikke qonys aýdarýǵa shaqyramyn ári kóp bolyp kóship kelse dep armandaımyn.
— Jalpy, soltústikke kóship barýshylarǵa qandaı kómek beriledi? Osy jaǵyna keńinen toqtalyp ótseńiz.
— Bir otbasynda qansha adam bar, sonyń árbirine 260 000 teńgeden bir rettik kómek tólenedi. Ol aqshany eńkeıgen qarııadan eńbektegen sábıge deıin ala alady. Buryndary kóship kelýshilerge arnap úıler salynǵan bolatyn. Qonys aýdarǵan azamattar sonda turyp jatyr. Degenmen, qazir ondaı úıler taýsyldy. Sondyqtan Úkimet máseleni sheshý maqsatynda «Utqyrlyq sertıfıkaty» jobasyn engizdi. Endi qonys aýdarýshy Soltústik Qazaqstan oblysynan úı satyp alatyn bolsa, onyń qunynyń 50 paıyzyn ǵana tóleıdi. Máselen, 6 mln turatyn úıdiń 3 mln teńgesin taba alsa, qalǵanyn úkimet tólep beredi. Úı birden qonys aýdarýshynyń atyna aýdarylady.
Túrkistan oblysynda bir dárigerdiń ornyna 3-4 adam kezekte tursa, bizde dáriger, polıtsııa, órt sóndirýshi sekildi salalarda adam joq. Tipti, aýyldarǵa — ákim, aýdandarǵa — ákim orynbasary qajet. Sondaı bos jumys oryndary kóp. Kóship barýshynyń bilimi saı bolatyn bolsa, úıin alyp, qyzmet ete beredi. Ary qaraı adamnyń ózine baılanysty. Jalpy, 300-400 myń teńge jalaqy tóleıdi degen oımen barmaǵan jón. Soltústik Qazaqstan — aýyl sharýashylyǵyna qolaıly meken. Sondyqtan tirshilik jasaý kerek. Mal baǵýǵa, saýda jasaýǵa, eginshilikpen aınalysýǵa bizde múmkindik kóp. Tek básekelestik damymaǵan. Báseke joq jerde ol sala jetkilikti deńgeıde damymaıtyny anyq. Sol sebepten bar úmitimiz — ońtústiktiń azamattarynda. Solar kelip, bizge básekege qabiletti orta qalyptastyryp berse, nur ústine nur bolar edi.
— Siz jetekshilik etetin TAUEKEL uıymynyń jumysyna toqtalsaq, árdaıym kartadan joǵalǵaly turǵan aýyldardyń máselesin kóterip, dabyl qaǵyp júresiz. Bul iske memleket tarapynan qandaı da bir qoldaý kórsetile me?
— Úkimettiń ishki kóshi-qon máselesine qatysty jasap bergen bul jobasynyń ózi bile bilgen adamǵa eń úlken kómek dep bilemin. Atalǵan baǵdarlamanyń negizgi maqsaty — Ońtústiktegi jumys kúshi kóp aýdandardyń arasynan, jumys kúshi az aımaqqa jumysshylardy tasý, kóshirý. Al, biz sııaqty ulttym, jerim degen azamattar úkimettiń osy jobasyn qolymyzdan kelgenshe paıdalanyp, teriskeıdegi shekaralardy bekitýge, jabylaıyn dep turǵan aýyldardy aman saqtap qalýǵa barymyzdy salyp, paıdalanyp jatyrmyz.
Sondaı-aq, sońǵy kezde kóshi-qonmen qatar «Soltústikti qazaqylandyrý» degen tirkes aıtylyp júr. Men bul sózdi aıtqandy qup kórmeımin. Sebebi, Soltústikte ejelden qazaq halqy turyp kelgen, álide turyp jatyr. Bizde de qazaq aýyldar bar. Biraq salystyrmaly túrde alǵanda az. Sondyqtan Soltústikti qazaqylandyrý degen durys emes. Biz onsyzda qazaqpyz.
— Saqalyńyzǵa qarap sizdi kópshilik «haıp» qýyp júr dep oılaıdy eken.
— Bul — «jumys istemeıtin saqal». Meniń ımıdjim. Al soltústikke kóshti ózimizge mıssııa etip aldyq. Al, mıssııany oryndap, maqsatqa jetý úshin haıp kerek bolsa, ony da jasaýǵa daıynbyz.
— Búginde Túrkistan oblysynyń aýdandaryn aralap, úgit-nasıhat júrgizip jatyrsyzdar. Jalpy halyqtyń kózqarasy qalaı?
— Ótken jyldary Soltústik Qazaqstan oblysynan Túrkistanǵa arnaıy delegatsııamen kelip, úgit-nasıhat júrgizip, bir avtobýs adamdy alyp ketken bolatynbyz. 50 adamǵa óńirdiń eń jaqsy shuraıly jerlerin kórsetip shyqtyq. Sol azamattar Túrkistan oblysynyń turǵyndary arasynda soltústikke kóshý naýqanyna úlken jarnama jasap berdi. Áleýmettik jelilerde kóp vıdeolar tarady. Nátıjesinde birshama adam soltústikke kóship keldi.
Búginde Túrkistan oblysynyń barlyq aýdan ortalyqtary men qalalaryn aralap shyqtyq. Onda soltústik aımaqtyń ásem tabıǵaty men kórikti jerlerin nasıhattadyq. Kóship barýshylarǵa qandaı kómek kórsetiletinin túsindirdik. Halyqtyń da ynta-yqylasy jaqsy. Kóshýge nıettiler kóp.
Biraq kóbi kóshýdi qıyn dep oılaıdy eken. Esh qıyndyǵy joq. Árbir aýdan ortalyqtaryndaǵy mansap ortalyǵyna barsańyz, búkil málimetti ala alasyzdar. Biz sizderdi kútemiz, qurmetti ońtústik jurty.
