Soltústik óńirlerge baǵdarlanǵan kósh qaıtse túzeledi
ASTANA. KAZINFORM – Biraz jyldan beri elimizdiń eńbek kúshi kóp ońtústik óńirlerinen soltústik óńirlerge azamattardy erikti túrde qonys aýdartý baǵdarlamasy iske asyrylyp keledi. Maqsaty aıqyn, bólingen qarajaty mol osynaý baǵdarlama ázirshe kóńil kónshiterlik nátıje bermeı otyrǵan syńaıly. «Qazaqstan Respýblıkasynyń soltústik óńirlerindegi demografııalyq ahýal: demografııalyq taldaýdyń modelderi men ádisteri» taqyrybynda úsh jyldyq zertteý júrgizgen ǵalymdar osyndaı tujyrymǵa kelip otyr.
Elordadaǵy S. Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıtetinde atalǵan zertteý nátıjelerin talqylaýǵa arnalǵan halyqaralyq konferentsııa barysynda bilim ordasynyń qaýymdastyrylǵan professory, joba jetekshisi Qaırat Bodaýhan elimizde qalyptasqan demografııalyq ahýal, onyń ishinde soltústik óńirlerdegi halyqtyń depopýlıatsııasy, ýrbanızatsııasy, týýdyń tómendeýi máselesi qansham jyldan beri kóterilip kelgenin, soǵan baılanysty arnaıy memlekettik baǵdarlama qabyldanǵanyn aıtady.
«Qonys aýdarýdy stıhııalyq túrde júrgizip, nátıjesine mán bermedik. Soltústik óńirler qonys aýdarýshylardy durys qabyldamady, baǵdarlamany durys júzege asyrmady deýge kelmeıdi. Óıtkeni, olar qalap otyrǵan salaǵa qajetti mamandar emes, basqa mamandar kóship keldi. Máselen, ońtústik óńirde jumyssyz otyrǵan, bankterden nesıe alyp, qaıtara almaı júrgen azamattar, ıaǵnı turmysy tómen adamdar soltústikke jaǵdaılaryn túzetý oıymen bardy. Al olar soltústikke barǵanymen suranys joq. Osy jaıttar úlken problema týyndatyp otyr. 5 jyl boıy júzege asyrylyp kele jatqan baǵdarlamanyń nátıjesiz ekendigine kózimiz jetti. Soltústikke qonys aýdarsań barlyq jaǵdaıyń jasalady deýge kelmeıdi. Sebebi, eń aldymen mentalıtet basqa. Ekinshiden, soltústiktiń kóktemi, ońtústiktiń qysymen para-par. Ol jerge baryp ómir súrý óte qıyn, 6 aı qys bolady», - dedi ǵalym.
Ol ǵylymı tujyrymdalǵan zertteýler joqtyǵy baǵdarlamanyń sapasyz júzege asyrylýyna sep bolyp otyr dep esepteıdi.
«Biz kóbine sandyq málimettermen, «osynsha adamdy kóshirdik», «osynshama qarjy bóldik», «osynshama adam keldi» degen sııaqty derektermen shektelemiz. Biraq, nátıjesi belgisiz, ıaǵnı kóp jaǵdaıda tipti «Kóship kelgen adamdar qalaı ornalasty?», «Qanshasy keri kóship ketti?», «Olardyń jaǵdaıy qandaı?», «Olar belgili bir dárejede kelesi kóshi-qon aǵynyna oń áser bere aldy ma?», «Oblystyń eńbek tapshylyǵy máselesin sheshýge úlesin qosa aldy ma?» degen sııaqty kóptegen másele qarastyrylmaıdy», - dedi ǵalym.
Pavlodar óńirinen Májilis depýtaty bolyp saılanǵan Jarqynbek Amantaıulynyń paıymdaýynsha, ishki kóshi-qondy jandandyrý, syrttan qandastardy tartý jáne aýyldarda halyqtyń turaqty qonystanýy úshin ınfraqurylymdy damytý qajet. Óıtkeni, ońtústikten kóship kelgenimen, bir qystan keıin qaıta údere kóship ketetin azamattar da bar. Saldarynan memleket tarapynan bólingen qarajat jelge ushyp jatady. Sonymen qatar ol zertteý jobasy jetekshisiniń jumys kúshine qatysty aıtqan pikirimen kelisip otyr.
«Halyq tyǵyz ornalasqan óńirler kóbine áleýmettik osal toptardy soltústikke kóshirip jiberedi. Sodan keıin olardyń problemasymen soltústiktegi jergilikti atqarýshy organdardyń aınalysýyna týra keledi. Árıne, memleket tarapynan beriletin barlyq kómek kórsetiledi. Biraq, jergilikti ákimdikter olardy eńbek kúshi qajet bolyp otyrǵan salalarǵa jumysqa kirgize almaıdy. Sondyqtan bul máseleni ǵylymı turǵydan zerdeleý asa qajet. Biz Túrkistan qalasyn qaıta jańǵyrtyp, túrlendiremiz degen tusta ishki kóshtiń báseńdegenin baıqadyq. Óıtkeni, Astanany salǵan sııaqty bolashaǵy jarqyn bolyp kóringen qalaǵa qaraı, jurtshylyqtyń, ásirese jastardyń aǵylýy baıqaldy. Dál sol sekildi úlken bir jobany soltústikte de bastaý qajet. Bir qalaǵa saıası mán berip, jańasha reńk berý kerek. Sol kezde jastardyń ózderi-aq sol qalaǵa aǵylady dep oılaımyn», - dedi Májilis depýtaty.
Májilis depýtaty Nurlan Áýesbaev ta «Azamattardy ońtústikten soltústik óńirlerge óz erkimen qonys aýdarý baǵdarlamasynyń» aty da, zaty da jaqsy bolǵanymen laıyqty nátıje bermeı otyrǵandyǵyn basa aıtady.
«Ashyǵyn aıtýy kerek, ońtústikte de, soltústikte de jergilikti ákimdikter bul máselemen oıdaǵydaı jumys istep jatqan joq. Óıtkeni, aqparattyq nasıhat joq, basqa da máseleler bar», - dedi depýtat.
Soltústik óńirlerdegi demografııalyq ahýaldy zertteý jobasynyń jetekshisi Qaırat Bodaýhan da óndiris oshaqtaryn, iri ýnıversıtetter ashý arqyly ońtústikten adamdardy erikti túrde qonys aýdartýǵa, sol jerge turaqtap qalýyna yntalandyrýǵa bolatyndyǵyna nazar aýdartady.
«Al azǵantaı kómek berý, baspanamen qamtý arqyly kóshirip aparyp turaqtandyramyz deýge bolmaıdy. Jalpy, zertteý nátıjesinde belgili bir tujyrymdar jasadyq. Árıne, bul barlyq máseleni sheship tastaıdy dep aıta almaımyz. Degenmen, ǵylymı-zertteý júrgizý, arnaıy sol óńirlerdi aralaý, kóship kelgen aǵaıyndarmen sóılesý jáne oblysta qalyptasyp otyrǵan demografııalyq ahýalǵa zertteý júrgizý, sarapshylardy tartý arqyly belgili bir dárejede tujyrymǵa keldik. Soltústik óńirlerdegi halyq sanynyń jyl saıyn tómendeýi baıqalady. Máselen, 10 myń adam kóship kelse, 18 myń adam kóship ketedi. Demografııalyq boljamdarǵa qaraǵanda, 2050 jyldarǵa qaraı bul óńirdiń halyq sany 30 paıyzǵa deıin kemýi múmkin. Biz bul problemany zerttep, Parlament deńgeıinde usynys berip otyrmyz. Soltústik óńirlerdegi halyqty ustap turýǵa jáne olardyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaılaryn jaqsartýǵa septigin tıgizetin keshendi baǵdarlama ázirleý asa mańyzdy», - dedi Qaırat Bodaýhan.
Al Senat depýtaty Bekbol Orynbasarov aýyldyq jerden qalaǵa údere kóshý protsesine alańdaýshylyq tanytady.
«Buryndary ýrbanızatsııa 25 paıyzǵa jetse, onda dabyl qaǵý qajettigi aıtylatyn. Al qazir biz ýrbanızatsııa 75 paıyz boldy dep maqtana aıtyp otyrmyz. Bul jaıt erteń qaıda alyp keledi? Jurttyń bári iri qalalarǵa, megapolısterge aǵylyp jatyr. Olarǵa jumys qalaı taýyp beremiz nemese erteń halyqty kim asyraıdy? Osy máselelerdi júıeli túrde oılastyrý qajet. Bul - memlekettik, ulttyq qaýipsizdik máselesi. Aldaǵy ýaqytta qolǵa alynatyn úlken-úlken jobalar bolsa, onda olardy shamamyz kelgeninshe soltústik óńirlerde júzege asyrýymyz, sol arqyly halyqtyń qonys aýdarýǵa yntalandyrýymyz kerek. Kezinde Aqmola astanamyz bolady degende eshqaısymyz senbedik qoı. Al qazir mıllıonnan astam turǵyny bar qalaǵa aınaldy», - dedi senator.
Aıta ketsek, Soltústik Qazaqstan oblysynda 635 aýyl bolsa, sonyń 141-inde halyq sany elýge jetpeıdi. Bıyl jeti eldi meken kartadan múlde joıylýy yqtımal.
Buǵan deıin Shyǵys Qazaqstan oblysynda kezinde tirshiligi qyz-qyz qaınap, turmysy gúl-gúl jaınap turǵan aýyldar qazir qańyrap bos qalyp jatqany týraly jazylǵan edi. Sońǵy 10 jylda oblys boıynsha 30 eldi meken taratylǵan. Qazir 50 adamnan az turatyn 25 aýyl bar.
Sondaı-aq, elordadan Ekibastuzǵa qonys aýdarǵandardyń ómiri 5 jylda qalaı ózgergeni týraly da jazyldy.
