Soǵysqa ákesimen birge attanǵan jaýynger
Smaǵul Jetesov balasy Qabaqpen birge soǵysqa attanady. Ekeýi Orynbor qalasyna deıin birge barǵan. Sol jaqtan joly ekige aıyrylady. Odan keıin bir-birinen habarsyz qalady.
Bul týraly Qabaq Smaǵuldyń uly Tóleý bylaısha tarqatyp aıtyp berdi.
«Atamyz ben ákemiz soǵys dalasyna 1943 jyly birge attanǵan. Orynbor qalasynda joly ekige aıyrylǵan. Atam Smaǵul birden qan maıdandaǵy keskilesken urystarǵa qatysqan kórinedi. Jary Tólebıke Tólegenova men týǵan-týystaryna hat jazyp turǵan. Sońǵy jazǵan hatynda jaraqat alyp, gospıtalda jatqany jaıly aıtqan. Odan keıingi ómiri bizge beımálim. Tek belgilisi, surapyl soǵystardyń birinde Belorýssııanyń Vıtebsk oblysynda qaza tapqany»,– deıdi Tóleý Qabaquly.
Sodan beri mine, baqandaı 75 jyldan astam jyl ótken. Alaıda, Qabaq atamyz óz ákesiniń qaıda jatqanyn bilmeı kelgen. Balalarymen áńgime arasynda «kókemniń jatqan jerin taýyp, basyna baryp qaıtsam» degen armanyn da búkpesiz jetkizetin. Maıdangerdiń bul armanyn nemeresi júzege asyrdy. Búginde Almaty qalasyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń mehanıka-matematıka fakýltetinde oqıtyn Muhtar Belarýs elinde is-tájirıbeden ótkende babasyn izdep taýyp, oǵan qurmet kórsetti. Jerlengen jerinen týǵan jerge bir ýys topyraq alyp keldi.
Smaǵul Jetesov Belarýs elindegi Vıtebsk oblysynda qaza tapqan. Naqtyraq aıtsaq, oblystyń Dýbrovna degen eldi mekeninde baýyrlastar zıratynda jerlengen.
«Ulym baýyrlastar zıratynan bir ýys topyraq alyp keldi. Ony atam Smaǵuldyń aýyldaǵy eskertkish belgisiniń basyna aǵaıyn-týystardy shaqyryp, quran oqytyp aparyp qoıdyq. Osydan keıin ǵana ákem Qabaqtyń kóńili jaı tapqandaı boldy», - deıdi Tóleý Smaǵulov.
Búginde Uly Otan soǵysynyń ardageri Qabaq Smaǵulov ósip-óngen áýlettiń báıteregine aınalǵan. Maıdanger zaıyby Kúlshan Smaǵulovamen birge 5 ul, 5 qyzdan kóptegen nemere-shóberemen qatar shópshektiń de qyzyǵyn kórýde.
Qabaq Smaǵulov 1923 jyly dúnıege kelgen. Ekinshi dúnıejúzilik soǵysyna 1942 jyldyń maýsym aıynda alynyp, Orynbor qalasy mańynda áskerı jattyǵýdan ótedi. Sodan keıin Máskeý baǵytyndaǵy maıdan dalasynda jaýǵa qarsy shyǵady. 1942 jyldyń jeltoqsanynda qolbasshy Rokossovskıı basqarǵan ІІІ ekpindi armııa sapynda Týla qalasyn azat etýge qatysqan. 1943 jyldyń aqpanynda Orel qalasyn jaý qursaýynan bosatý jolynda aýyr jaralanyp, Gorkıı qalasyndaǵy áskerı gospıtalǵa túsedi. 1943 jyldyń qarashasynda medıtsınalyq komıssııanyń uıǵarymymen soǵysqa jaramsyzdyǵyna baılanysty elge oraldy. Eńbektiń san salasynda qyzmet atqaryp, búginde aǵaıyn arasynda úlken abyroıǵa kenelip otyr.
Qazir Qazaly aýdanynda Qabaq aqsaqaldan basqa kózi tiri taǵy eki qart jaýynger bar. Solardyń biri - Lepes Áýesbaıuly 1921 jyly «Uıaly» eldi mekeninde dúnıege keledi. Áýesbaıdyń jalǵyzy Lepes soǵysqa attanǵansha teńizde sý marjanyn súzip, áke jolyn qýdy. Soǵys bastalǵan alǵashqy jyldyń jazynda maıdanǵa alynǵan bozbala I Ýkraına maıdanyna tap keldi. Ol №169 aıryqsha saperler batalonynda boldy. Kúndiz-túni urys alańyn mınadan tazartyp, eki ret «til» alyp kelýge jaý tylyna attandy. Urys dalasyndaǵy qaıtpas qaısarlyǵy men eren erliginiń nátıjesinde Lepes Áýesbaıuly birneshe medal men «Qyzyl juldyz» ordenin aldy. Soǵys dalasynan elge oralǵannan keıin ol kisi kolhozdyń mal fermasyn basqardy, sharýashylyqta ózge de túrli qyzmetter atqaryp, 1981 jyly zeınetkerlik demalysqa shyqty.
Al Pirnazar Myrzataıuly 1942 jyly soǵys órti órship turǵan shaqta Qyzyl armııa qataryna alyndy. Stalıngradtan keıin de keskilesken urystarǵa túsip, Harkov, Mınsk, Kıshınev pen Polshanyń Varshava, Vengrııanyń Býdapesht, Avstrııanyń Vena qalalaryn nemis basqynshylarynan azat etýge bastan-aıaq qatysty. Soǵystan keıin Germanııada áskerı komendatýrada jáne Chehoslovakııanyń shekarasy Gmonda qalasynda áskerı qyzmette bolyp, elge 1946 jyly shilde aıynda oraldy. Soǵystaǵy erligi úshin kóptegen orden-medalderge ıe boldy.
