Slovakııada búgingi beıbit ómir úshin jan qıǵan erlerge qurmetim arta tústi – depýtat
Onyń aıtýynsha, Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń elimizge salǵan zardaptary, Jeńiske qol jetkizýdegi halyqtyń erligi men eńbegi esh ýaqytta esten ketpek emes.
«Uly Jeńistiń 75 jyldyǵyna oraı soǵysqa qatysyp, aldyńǵy shepte jan alysyp, jan bergen maıdangerlermen qatar tylda 18-20 saǵat eńbek etken otandastarymyzǵa basymyzdy ıip, qurmet kórsetemiz. Búgingi óskeleń urpaqqa beıbiitshilik pen tynyshtyq tileımiz», deıdi depýtat.
Májilis depýtatynyń sózine qaraǵanda, qanquıly soǵys izderi Eýropa elderinde de saırap jatyr.
Budan týra bir jyl buryn, 2019 jyldyń mamyr aıynda E.Bekturǵanov senator, general Nurjan Nursıpatovpen birge Parlamentaralyq Assambleıanyń jumysyna qatysý úshin Slovakııa astanasy Bratıslavaǵa barǵan.
«Bizdiń suraýymyz boıynsha elshilik qyzmetkeri Saıan esimdi dıplomat jigit bizdi Chehoslovakııany azat etýde qaza tapqan keńes jaýyngerlerine arnalǵan eskertkish turǵan jerge alyp bardy. Bul memorıal ortalyqtaǵy eń kórnekti jerge, qalanyń barlyq núktesinen kórinetin bıik tóbege ornalasqan eken. Ekinshiden, jergilikti halyq pen bılik oryndarynyń ony taza saqtap, týrızm ortalyǵyna aınaldyra bilgeni súısindirdi», - deıdi ol.
Otan úshin jan qıǵan batyrlardyń barlyǵynyń derlik basyna qoıylǵan mármár belgide olardyń týǵan kúni men jerlengen ýaqyty (1945 jylǵy sáýir) kórsetilgen.
Sol jerde turyp, qaıran erlerdiń ómiri osynshalyq qysqa bolyp, jeńis týynyń Reıhstag tóbesinde jelbireýine sanaýly kúnder qalǵanda úzilgenine júregiń qan jylaıdy, qaıǵyrasyń.
Shet jerden máńgilik mekenin tapqan myńdaǵan áskerılerdiń qatarynda burynǵy Keńes odaǵyndaǵy kóptegen ult ókilderimen qatar qazaqtar da bar.
«Atalarymyzdyń aldynda tize búgip, taǵzym etip, marqumdarǵa quran baǵyshtadyq, únsiz turyp, eske aldyq. Solardyń ishinde esimde qalǵany Qońyrqaz Bekmaǵametov (H.1901-1945) jáne Seıitjan Ábishuly (1905-1945) degen jaýyngerlerdiń esimi edi. S.Ábishulyna qazaqsha belgi qoıylǵanyna qaraǵanda, balalary, nemere, shóbereleri biletin bolýy kerek. Al Q.Bekmaǵambetovtiń Qaraǵandydan ekendigi jazylǵan. Memorıaldan ketip bara jatqanda, sonshama jerlesimizdiń Eýropa jerinde, bir tóbeniń ústinde qalǵanyna júregiń syzdaıdy. Ekinshi jaǵynan, olardyń bizdiń búgingi beıbit te baqytty ómirimiz úshin kúresip, janyn bergenin sezinip, erlerge degen qurmetiń arta túsedi. Biz ótken tarıhymyzdy umytpaı, táýelsiz elimizdiń erteńi jarqyn bolýy úshin bárimiz de atsalysa bilýimiz kerek», - dedi Májilis depýtaty.
