Skrınıngterdiń nátıjeleri: Gıpertenzııa, qant dıabeti jáne glaýkomanyń 120 myń jaǵdaıy anyqtaldy
ASTANA. KAZINFORM – Skrınıngtik zerttep-qaraýlardyń aýqymdy baǵdarlamasynyń sheńberinde Qazaqstanda 2024 jyldyń qańtar-qyrkúıeginde 1,7 mıllıonnan astam azamat zerttelip-qaraldy.
Nátıjeler aýrýlardyń 120 myńnan astam jaǵdaıy erte kezeńde anyqtalǵanyn kórsetti, bul erte dıagnostıka júıesin jaqsartý boıynsha aǵymdaǵy sharalardyń tıimdiligin rastaıdy.
Skrınıngterdiń barysynda mynalar anyqtaldy:
• Arterııalyq gıpertenzııanyń 100 myń jaǵdaıy - eger ýaqtyly anyqtalmasa jáne baqylanbasa, ınsýlt pen ınfarktqa ákelýi múmkin eń kóp taralǵan aýrýlardyń biri.
• 20,2 myń qant dıabetiniń dıagnozy — bul sońǵy jyldary eldegi ózekti máselege aınalyp kele jatqan aýrý.
• Glaýkomanyń 5 myń jaǵdaıy - emdelmegen jaǵdaıda soqyrlyqqa ákelýi múmkin aýrýlar.
Sonymen qatar, 2024 jyly anyqtalǵan aýrýlardyń sany ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 15,5%-ǵa ósti. Bul patsıenttiń baǵytyn tıimdi ońtaılandyrý, skrınıngter júrgizýde biryńǵaı tásildi engizý jáne turǵylyqty jerine qaramastan azamattar úshin medıtsınalyq zerttep-qaraýlarǵa teń qoljetimdilikti qamtamasyz etýdiń arqasynda múmkin boldy.
Skrınıngtik júıede ne ózgerdi?
Keıbir eskirgen jáne aqparatsyz zerthanalyq-aspaptyq ádister dáleldengen dáldikpen zamanaýı jáne joǵary tıimdi ádisterge aýystyryldy.
- qant dıabetin dıagnostıkalaý úshin glıkırlengen gemoglobın (HbA1c), (buryn qandaǵy glıýkozany anyqtaý júrgizilgen ) ;
- búırek aýrýlaryn erte anyqtaýǵa arnalǵan shýmaqtyq súzilý jyldamdyǵy;
- júrek-qan tamyrlary aýrýlarynyń damý qaýpin baǵalaý úshin qan sarysýyndaǵy tómen tyǵyzdyqtaǵy lıpoproteıdter.
- jatyr moıny obyryn erte anyqtaýǵa arnalǵan suıyq PAP testti.
Bul tásilder:
- asqynýlardyń sanyn azaıtý, múgedektikke nemese ólimge ákelýi múmkin asqynýlardyń aldyn alý;
- skrınıngti qoljetimdi etý (nysanaly toptardy keńeıtý).
Sonymen qatar, 2025 jyldan bastap 50-70 jastan asqan er adamdar úshin 2 jylda 1 ret mı qan aınalymy buzylystarynyń damý qaýpin erterek anyqtaýǵa arnalǵan skrınıng engiziledi.
15-17 jas aralyǵyndaǵy qyzdar úshin julyn-bulshyqet atrofııasynyń bolýyna molekýlalyq-genetıkalyq testileý engiziledi.
Qazaqstanda mynadaı eń kóp taralǵan 8 aýrýdy erte anyqtaýǵa skrınıngtik zertteýler júrgizilýde:
- arterııalyq gıpertenzııa (2 jylda 1 ret)
- júrektiń ıshemııalyq aýrýy (2 jylda 1 ret)
- qant dıabeti (2 jylda 1 ret)
- glaýkoma (2 jylda 1 ret)
- jatyr moıny obyry (4 jylda 1 ret)
- sút beziniń obyry (2 jylda 1 ret)
- kolorektaldyq obyr (2 jylda 1 ret)
- vırýstyq gepatıtter (3-6 aıda 1 retten jıi emes).
Densaýlyq saqtaý mınıstrligi barlyq azamattardy óz densaýlyǵyna qamqorlyq jasaýǵa jáne únemi tegin skrınıngterden ótýge shaqyrady.