SQO polıtseıleri salǵyrt ata-analardy túrmege otyrǵyzýdy usyndy
Dıalogtyq alańda praktıkter men zańnama jasaýshylar, ǵylym qaıratkerderi men aldyńǵy qatarly zańgerler kezdesti.
Konferentsııa barysynda ıývenaldyq polıtseılerdiń, ýchaskelik polıtsııa ınspektorlarynyń jáne jol-patrýldik qyzmettiń kúndelikti qyzmetinde týyndaıtyn máseleler ataldy.
Jıyndy ótkizýge daıyndyq kezinde birqatar ózekti máseleler jáne zańnamaǵa ózgerister engizý boıynsha usynystar júıelendi.
Olardyń biri - óz mindetterin oryndamaǵan ata-analar jaýapkershiligi. Qazir bul quqyqbuzýshylyq úshin qylmystyq sot isin júrgizý aıasynda jaýapqa tartý kózdelgen. Soltústik Qazaqstan jergilikti polıtsııa qyzmetkerleriniń pikirinshe, ata-analardyń kópshiligi qylmystyq quqyq buzýshylar tobyna jatady.
Tájirıbe kórsetkendeı, bul bap boıynsha bastalǵan kóptegen tergeýler aqtalý negizinde toqtatylǵan. Jáne ata-analar eshqandaı jaýapqa tartylmaıdy. Ákimshilik jaýapkershilik kópshiligi úshin qalypty jaıtqa aınalyp ketti.
Taǵy bir ózekti másele - qoǵamdyq oryndarda alkogoldi ishimdik ishý, mas kúıinde kelý jáne qoǵamdyq oryndarda tıisýge qatysty baptar sanktsııasynyń ózgerýi. Qazir olarǵa aıyppul salý qarastyrylǵan. Polıtsııanyń aıtýynsha, mundaı quqyqbuzýshylyq boıynsha kóbinese turaqty jumysy joq nemese alkogoldi ishimdikke táýeldi azamattar ustalady. Faktilerge súıensek, bul jerde jazanyń mindetti túrde qoldanylý prıntsıpi esh oryndalmaıdy, sebebi aıyppuldar sol kúıi tólenbeı qalady. Tártip saqshylary aıyppuldyq jaza túrin qoǵamdyq jumystarǵa nemese ákimshilik qamaýǵa aýystyrýdy usyndy.