SQO-daǵy Sergeev sý qoımasynyń sý deńgeıi túsip jatyr
PETROPAVL. KAZINFORM – Soltústik Qazaqstan oblysynda shaǵyn ózenderde sý deńgeıi tómendep jatyr, ıaǵnı endi olardan keler qaýip joq. Esil ózeninde de jaǵdaı ázirge turaqty.
«Qazgıdromet» kásiporny oblystyq fılıalynyń málimetinshe, Gýsakovka eldi mekeni mańynda Babyq Burlyq ózeni bir táýlikte 118 sm-ge tómendedi. Vozvyshenka eldi mekeni janynda Aqqanburlyq ózeniniń sý deńgeıi 46 sm-ge tómendegen. Sharyq, Muqqyr, Imanburlyq ózenderinde de birneshe kúnnen beri deńgeıi túsip jatyr.
Esil ózeni Shóptikól aýylynyń mańynda – 62 sm-ge, Drýjba eldi mekeni tusynda – 90 sm-ge, Toqsan bı aýyly mańynda - 46 sm-ge, al Sergeevka qalasy mańynda 44 sm-ge tómendedi.
Pokrovka aýylynan tómen qaraı ózenniń sý deńgeıi áli de kóterilip jatyr. Máselen Pokrovka aýyly tusynda 82 sm-ge, Novonıkolskoe eldi mekeni mańynda 69 sm-ge kóterilgen. Biraq bul ózgeris Esil arnasynan shyǵardaı qaýipti emes.
Sergeevka sý qoımasynda da birneshe kúnnen beri sý deńgeıi túsip keledi. Ótken táýlikte 13 sm-ge tómendedi, qazir jotasynan asyp tógilý bıiktigi – 108 sm. Gıdrologııalyq nysan 119%-ǵa tolǵan.
Ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda, bıylǵy jaǵdaı qolaıly. Byltyr osy ýaqytta Sergeev sý qoımasynyń jotasynan asyp tógilý bıiktigi 144 sm bolyp, sý toraby 126%-ǵa tolǵan edi. Al 2024 jyly 9 sáýir kúni Sergeev gıdrotorabynyń jotasynan tasyǵan sýdyń bıiktigi 425 sm-ge jetken edi.
Buǵan deıin Sozaq aýdanyna qorshaǵan ortany saqtaý úshin 1 mlrd tekshe metrge jýyq sý jiberilgenin jazǵan edik.