SQO-da jylý tarıfin ósirmek bolǵan kásiporynnyń ótinimi bekitilmedi
Bul týraly Tabıǵı monopolııalardy retteý komıtetiniń SQO boıynsha departamenti habarlady.
«Sevkazenergo» AQ jylý energııasyn óndirý, berý, taratý jáne onymen jabdyqtaý boıynsha retteletin qyzmetine tarıfti bekitýge ótinim bergen.
Tutynýshylar úshin tarıf jobasy - 7436,73 Gkal/teńge (qosymsha qun salyǵynsyz).
Bul burynǵy tarıften 4135,43 teńgege nemese 125,27% joǵary. Qazir turǵyndar 3301,30 Gkal/teńge (qosymsha qun salyǵynsyz) tólep keledi.
Ótinimdi qaraǵan departament «Tabıǵı monopolııalar týraly» zańnyń 21-baby 4-tarmaǵyn basshylyqqa ala otyryp, energetıkalyq kásiporynnyń jańa tarıfin bekitýden bas tartty.
Sondaı-aq, TMRKD gazdyń shekti baǵasyn kóterýge qatysty habarlamany qaraýsyz qaldyrdy.
2 mamyr kúni Tabıǵı monopolııalardy retteý komıtetiniń SQO boıynsha departamentine 2023 jylǵy 1 maýsymnan bastap qoldanysqa engize otyryp, «Gorgaz-servıs» JShS-nyń toptyq rezervýarlyq qondyrǵylary arqyly suıytylǵan munaı gazyn bólshek saýdada ótkizýdiń shekti baǵasyn kóterý týraly habarlama kelip túsken.
«Gorgaz-servıs» JShS jobasy boıynsha suıytylǵan gazdyń 1 tekshe metri - 674,6 teńge (qosymsha qun salyǵynsyz) bolýy tıis.
Bul qoldanystaǵy baǵadan 134,2 teńgege nemese 19,9% joǵary. Qazir gazdyń 1 m3 - 540,4 teńge turady.
Qoǵamdyq mańyzy bar naryqtarda baǵa belgileý qaǵıdalaryna sáıkes, TMRKD qujattardyń paketi tolyq emestigine baılanysty kásiporynnyń habarlamasyn qaraýsyz qaldyrdy.